Lapsed ja internet: kuidas tagada turvalisus digimaailmas?
Interneti ja meedia kasutamine on üks domineerivamaid tegevusi laste ja noorte ärkvel oldud ajast. Ehkki internetist leiab laps palju õpetlikku ja loovust arendavat, kaasneb meedia kasutamisega ka palju riske. Seetõttu on lapsevanematel oluline teada, kuidas aidata tagada lapse heaolu ja vähendada turvalisusega seotud ohte.
Digimentorite projektijuhi Inger Klesmenti sõnul on tänapäeva lastele digiseadmed osa mängust. „Lisaks tavalistele lapselikele tegevustele, näiteks batuudil hüppamisele, on lisandunud ka selle filmimine. Meediakasutus ei ole ainult eraldiseisev tegevus, vaid laps integreerib selle teistesse tegemistesse,“ rääkis ta. Klesmenti hinnangul tuleks lastele selgitada, mida võib filmida ja internetis jagada ning mida mitte. „Rusikareegel on, et kindlasti ei tohiks jagada endast ja teistest alastavat sisu, oma kodust aadressi, täpset asukohta ega telefoninumbrit,“ selgitas digimentorite projektijuht.
Inger Klesment rääkis, et koostöös Lastekaitse Liiduga viidi noorte seas läbi küsitlus, kust selgus, et sotsiaalmeedia kasutamisega seotud ennetustegevustest peeti kõige mõjusamaks vanemlikku juhendamist. „Noored tõid korduvalt välja, et vanemad oleksid võinud õigel ajal rääkida sotsiaalmeedia funktsioonidest, riskidest ja digitaalsest jalajäljest ning kehtestada lapsega koos paika pandud piirangud,“ sõnas ta ja lisas, et sisu, millega laps sotsiaalmeedias kokku puutub, mõjutab otseselt tema enesehinnangut ja -tunnet. „Lapsevanem võiks meeles hoida, et ekraaniajast olulisem on see, mida laps internetis teeb ja vaatab,“ märkis ta.
Lapsevanem võiks meeles hoida, et ekraaniajast olulisem on see, mida laps internetis teeb ja vaatab.
Mis puudutab laste seksuaalse väärkohtlemise ohtu internetis, siis peab Klesment üheks ohtlikumaks platvormiks OmeTV-d. See on keskkond, kus saab suhelda võõraste inimestega otse veebis. „See ei ole uus platvorm, ent on siiani noorte seas väga populaarne. Noored on jaganud, et just sellel leheküljel on neil olnud väga negatiivseid ja isegi traumeerivaid kogemusi, sest kunagi ei tea, kes järgmisena kaamera ette ilmub ja mida seal näidatakse,“ vahendas ta noorte kogemusi ning lisas, et OmeTV-s on teiste poolt tohutu surve end alasti näidata.
Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseikapten Maarja Punaku sõnul tuleb pidevalt juurde uusi sotsiaalmeediaplatvorme, ent lapsevanemate mured ja küsimused seoses sotsiaalmeediaga on jäänud suuresti samaks. „Näiteks kiusamine on endiselt probleem kõigil platvormidel ning inimlik pahatahtlikkus ei kao kuhugi. Murettekitav on trend, kus kuulsuse nimel tehakse teistele haiget, isegi jäädvustades füüsilist vägivalda. Kui laps soovib sotsiaalmeedias silma paista, saab vanem suunata teda jagama oma andeid, näiteks spordisaavutusi, luues nii turvalise ja positiivse väljundi,” jagas Punak nõuandeid.
Kui laps soovib sotsiaalmeedias silma paista, saab vanem suunata teda jagama oma andeid, näiteks spordisaavutusi, luues nii turvalise ja positiivse väljundi.
Punaku sõnul on lapsevanemate seas levinud arusaam, et sotsiaalmeedia on oma olemuselt läbinisti halb ja ohtlik. „Tegelikult on internetil meeletult palju positiivseid külgi. Näiteks võib sotsiaalmeedia olla pere ühendaja – pere vestlusgrupp aitab näidata, et igaüks kuulub kuhugi,“ rääkis ta. Politseikapten lisas, et ka noorte uudiste tarbimine on tänu sotsiaalmeediale suurenenud. „Omaette küsimus on muidugi see, kuidas uudist esitatakse ja kelle vaatenurgast seda kajastatakse. Samas on see jällegi võimalus lapsevanematel anda lastele nõu, kuidas ära tunda valeinfot,“ sõnas ta.
Selleks, et nii lapsevanematel kui ka lastel endal oleks oskus internetis turvaliselt tegutseda, on Tartu Ülikool koostöös Teliaga kutsunud ellu algatuse Digimentorid, mille raames koondatakse kokku värske ja teaduspõhine info. „Digimentorite kodulehelt leiavad vanemad erinevaid mänge, mis aitavad ka kõige väiksemaid turvalise internetikasutuse poole suunata. Samas on seal ka palju nõuandeid haridustöötajatele ja õpilastele, keda julgustame digimentori rolli astuma ehk eakatele ja väikestele lastele lihtsamaid digioskusi õpetama,“ jagas Inger Klesment.
Ka Telia juristi ja privaatsuseksperdi Laura Laidi sõnul on palju lapsevanemaid, kes pole internetiohtudest teadlikud. Tema hinnangul ei tohiks keegi tunda, et informatsioon digipädevuste kohta on kättesaamatu. „Kuna internetimaailmas on suurimateks murekohtadeks privaatsuse rikkumine, küberkiusamine, sobimatu sisu nägemine ja nutisõltuvuse süvenemine, on oluline, et teaduspõhine info oleks kergesti leitav. Telia ja Tartu Ülikooli koostöös loodud programm Digimentorid ongi loodud selleks, et aidata veebimaailmas juhendada nii lapsi kui ka madalate digipädevustega täiskasvanuid,” rääkis Laid.
