Ettevõtjale: vaata üle, kuidas 2025. aastal targalt majandada
Kuigi käesolev aasta on suurte maksutõusude aasta, hakkasid kehtima ka mitmed maksumuudatused, mis aitavad ettevõtjatel kulusid kokku hoida. Lisaks sellele saavad ettevõtjad kulusid kokku hoida ka e-arvete kasutusele võtmisega ning neile sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused ei aita üksnes ettevõtetel kulusid kokku hoida, vaid pakuvad võimalusi ka töötajate heaolu tõstmiseks, mis pikas perspektiivis toob ettevõtjale täiendava kasu.
Suurenenud maksuvabad piirmäärad parandavad hüvitisvõimalusi
Maksuvaba piirmäär tähistab summat, mille ulatuses on teatud kulutused või hüvitised ettevõtjale maksuvabad. Alates 1. jaanuarist 2025 on mitmed sellised piirmäärad tõusnud. Näiteks välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär tõusis 50 eurolt 75 euroni esimese 15 päeva kohta ning 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta. Samuti suurenes isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär 0,30 eurolt 0,50 euroni kilomeetri kohta, maksimaalselt 550 euroni kuus. Need muudatused võimaldavad tööandjatel kompenseerida töötajatele lähetuskulusid ja isikliku auto kasutamist senisest suuremas ulatuses, ilma et tekiks täiendavat maksukohustust.
Lisaks tõusid ka piirmäärad, mida tööandja saab kasutada töötaja majutuskulude katmiseks. Nüüd võib tööandja katta töötaja majutuskulud varasemast suuremas ulatuses ilma erisoodustuse maksukohustuseta: Tallinnas ja Tartus on see kuni 500 eurot kuus ja muudes piirkondades 250 eurot kuus töötaja kohta.
Kuigi see ei puuduta otseselt ettevõtte töötajaid, on hea teada, et käesoleval aastal tõusis ka reklaamkingituste maksuvaba piirmäär 10 eurolt 21 euroni. Seega saab nüüdsest maksuvabalt teha reklaamkinke, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot.
Tervisesse panustamine muutus soodsamaks
Käesolevast aastast laienes tervise edendamise kulude maksuvabastus – maksuvabade kulude loetellu lisandusid massaažiga seotud kulutused, hambaravi ning kutsega toitumisnõustaja teenused. Jätkuvalt on maksuvabade kulutuste loetelus ka taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise raviga seotud kulud. Selleks, et tööandjad saaksid anda panuse töötajate tervisesse, pakkudes neile eri terviseteenuseid ilma täiendava maksukoormuseta, on nüüdsest tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäär 100 euro asemel 400 eurot töötaja kohta aastas.
Lisaks muutusid maksuvabaks ka töötervishoiuga seotud kulud. Nüüdsest on maksuvabad kõik need mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmiseks. Nii saavad tööandjad investeerida töötajate tööohutusse ja -tervisesse ilma täiendava maksukohustuseta, mis omakorda aitab kaasa töötajate heaolu ja tööefektiivsuse tõusule.
Nüüdsest on maksuvabad kõik need mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmiseks.
E-arvete kasutamine aitab kulusid kokku hoida
Peale maksusoodustuste maksimaalsele kasutamisele saab iga ettevõte ka ise palju ära teha, et tema kulud ja tulud kontrolli all oleks. Näiteks e-arvete kasutuselevõtt aitab ettevõtetel vähendada kulusid ja suurendada efektiivsust ning eesootavate seadusemuudatuste tõttu, tasub e-arvete kasutamisele üle minna juba käesoleval aastal.
e-arvete kasutuselevõtt aitab ettevõtetel vähendada kulusid ja suurendada efektiivsust ning eesootavate seadusemuudatuste tõttu, tasub e-arvete kasutamisele üle minna juba käesoleval aastal.
Nimelt on Euroopa Komisjon moderniseerimas Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi, muutes piiriülese äritegevuse tõhusamaks ja turvalisemaks. Selle keskmes on digitaalne reaalajas toimiv aruandlus, mis põhineb e-arvetel ja aitab vähendada käibemaksupettusi. Eeldus on, et see süsteem vähendab aastas käibemaksupettusi 11 miljardi euro võrra ning säästab ettevõtjate halduskulusid 4,1 miljardi euro võrra.
Uuringud on näidanud, et e-arve käsitlemine on pdf-arvest viis korda odavam. Kokkuhoid tuleneb peamiselt arvete käsitsi sisestamise, arhiveerimise ja muude seotud kulude vähenemist. Lisaks on e-arvete koostamine ja saatmine kiirem ning turvalisem.
Eestis on Rahandusministeerium esitanud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel koostatav eelnõu võiks jõustuda 2027. aastal ning millega soovitakse kahte põhimõttelist muudatust: 1) kaotada ära 1000 euro piirmäär ehk kõik arved tuleb deklareerida käibemaksudeklaratsiooni lisas ja 2) kehtestada käibemaksukohustuslastele e-arvete kasutamise kohustus. Praegu kasutab Eestis vaid 7% maksukohuslastest e-arveid – see tähendab, et äriregistris on märge, et nad võtavad vastu e-arveid –, kuid juba alates 1. juulist 2030 on Euroopa Liidus e-arved piiriüleste tehingute korral kohustuslikud.
Hoia kokku ka igapäevastelt pangakuludelt
Iga äriühing vajab oma tegevuseks pangakontot. Tavaline on ka see, et üks ettevõte omab kontosid eri pankades, ent põhipanga valikul või muutmisel tasub võrrelda nii teenustasude kulusid kui ka pakutavaid hüvesid.
Näiteks kutsuvad pangad ettevõtteid sageli enda juurde tasuta arveldama, ent sageli saab seda teha vaid teatud perioodil või ülekannete mahus. Kodumaine Coop Pank võimaldab kõigil äriklientidele tasuta arveldada tähtajatult ja piiramatus mahus ning pakub ka tasuta Gateway liidestust, mis loob otseühenduse raamatupidamisprogrammide ja pangateenuste vahel. Selline lahendus hoiab kokku püsikuludelt ja vähendab käsitsi tehtavate toimingute hulka ning vigade tekkimise riski.
Need ettevõtted, kes soovivad hoida kokku oma raha ja aega näiteks turuüleste hoiuste intresside võrdlemise pealt, küsida tasuta nõu äriplaanide finantseerimise kohta või igapäevaste rahaasjade optimeerimiseks, võiksid kaaluda sellise panga teenuseid, kes pakub igale ärikliendile ka tasuta ärihaldurit nagu Coop Pank seda teeb.
