Kas arvutimängud võivad olla kasulikud? Psühholoog selgitab, miks neid ei tohiks lastele täielikult ära keelata
Online-mängud on muutunud paljude laste vaba aja lahutamatuks osaks. Kuigi paljud vanemad suhtuvad sellisesse meelelahutusse skeptiliselt, väidab pereterapeut, et mõõdukalt ja sobiva sisuga mänge mängides võivad need olla vägagi kasulikud. Eksperdi sõnul aitavad mängud arendada laste kognitiivseid oskusi, loovust, loogilist mõtlemist, tähelepanuvõimet, mälu ja sotsiaalseid oskusi.
Eksperdi sõnul aitavad mängud arendada laste kognitiivseid oskusi, loovust, loogilist mõtlemist, tähelepanuvõimet, mälu ja sotsiaalseid oskusi.
Psühholoog rõhutab, et nagu enamuse asjade puhul, on ka siin oluline mõõdukuse säilitamine. Liialt palju ekraani ees istumist pole kasulik, kuid uuringud on näidanud, et normaalsuse piires aitab mängimine lõõgastuda ja stressi vähendada. Virtuaalses maailmas ülesannete edukas täitmine vallandab dopamiini ehk õnnehormooni. Lisaks pakuvad mängud sageli rohkem kontrolli olukordade üle kui päriselus. Mängijad saavad lahendada probleeme, teha otsuseid ja juhtida väljakutseid, mis annab rahulolutunde.
„Oluline on valida õiged mängud ja neid ka õigesti mängida, kuna mängud võivad olla ka harivad. Samuti arendavad paljud lapsed mängude kaudu oma inglise keele oskust. Mängud toetavad tihti ka akadeemilist õppimist — lapsed, kes veedavad oma vaba aega mängides, teevad kiiremini otsuseid, arendavad strateegilist mõtlemist ja parandavad reaktsioonikiirust,“ selgitas psühholoog Lina Gudaitė-Berckatienė.
Mängud toetavad tihti ka akadeemilist õppimist — lapsed, kes veedavad oma vaba aega mängides, teevad kiiremini otsuseid, arendavad strateegilist mõtlemist ja parandavad reaktsioonikiirust.
Kui palju aega peaksid lapsed mängudele pühendama?
Psühholoog rõhutab, et kõige olulisem on tagada, et online-mängud ei muutuks lapse elu peamiseks tegevuseks. Igapäevane rutiin peab olema tasakaalus. Aega tuleb varuda õpingutele, unele, teistele hobidele ja näost näkku sotsiaalsetele kontaktidele. Samuti ei tohi unustada füüsilist aktiivsust.
„Oluline on mõista, et online-mängud on tulnud, et jääda. Varem või hiljem puutuvad lapsed nendega kokku, seega on võtmetähtsusega mängimise aja piiramine ja sobiva sisu valimine,“ märgib L. Gudaitė-Berckatienė.
- 3–5-aastastel lastel soovitatakse ekraani ees veeta umbes 30 minutit päevas, maksimaalselt üks tund. Selles vanuses peaksid online-mängud olema õppimist, suhtlemist ja avastamist toetav lisavahend.
- 6–12-aastastele lastele sobib umbes 1,5 tundi ekraaniaega päevas, mis hõlmab nii mängimist kui ka filmide vaatamist.
- 13–18-aastaste puhul ei tohiks ekraaniaeg ületada kolme tundi päevas. Mängusessioonide vahelised pausid on hädavajalikud.
Vanemaid julgustatakse kaasa mängima
Pereterapeut Gudaitė-Berckatienė märgib, et paljud vanemad näevad online-mänge endiselt kui mõttetut meelelahutust, mis võib kahjustada või tuimestada mõtlemisvõimet, kuid selline arvamus on ekslik.
„Mure mängude pärast tuleneb sageli teadmatusest ja nende võimalike eeliste mõistmatusest. Ma julgustaksin vanemaid mitte hukka mõistma mängimist, vaid liituma oma lastega ja mängima koos. Eriti nooremate laste puhul peaksid vanemad olema võimalikult palju seotud nende vaba aja tegevustega. Lõppude lõpuks peavad lapsed juba varakult õppima, kuidas internetis suhelda, vastutustundlikult kasutada sotsiaalmeediat ja teadlikumalt mänge valida,“ selgitas psühholoog.
Ma julgustaksin vanemaid mitte hukka mõistma mängimist, vaid liituma oma lastega ja mängima koos.
Paranenud sotsiaalsed oskused
Veel üks mängimise eelis on sotsiaalsete oskuste paranemine. Mänge saab mängida koos teistega või meeskondades. Psühholoogi sõnul õpetab koos mängimine lapsi üksteist kuulama ja mõistma.
Näiteks populaarses mängus Fortnite on kindlustusettevõte Balcia loonud spetsiaalse kaardi, kus mängijad saavad täita kuni neli erinevat missiooni neljaliikmelistes meeskondades. Kaardi avamiseks tuleb mängus sisestada kood 2768-2306-2477 või otsida kaardi nime „Balcia Mega Mansion“ ja kutsuda pereliikmed kaasa mängima.
Psühholoog rõhutab, et perega koos mängimisel on ka kasvatav aspekt. Lapsed jälgivad, kuidas vanemad reageerivad, lahendavad probleeme ja võtavad vastu väljakutseid. Tema sõnul loob koos veedetud aeg turvatunnet, tugevdab sidemeid, kasvatab usaldust, pakub lastele eneseväljendusvõimalusi ja aitab neil lõõgastuda.
