Jaanuar on lõpusirgel – kuidas su uusaastalubadustel läheb?
Paljud meist alustavad uut aastat uute eesmärkide ja kavatsustega. Aga tihti läheb nii, et paari nädala jooksul jäävad endale antud lubadused igapäevaste askelduste ja kohustuste tõttu tahaplaanile ning ununevad viimaks sootuks. Asjatundjad pakuvad välja üllatava lahenduse, mis aitab neist lubadustest kinni pidada.
Psühholoog Kristjan Puusild ütleb, et kõiksugu lubadusi õnnestub tõenäolisemalt pidada siis, kui jääme neid jagades truuks oma tegelikele sisemistele vajadustele ja loome lubaduste täitmist toetava koduse keskkonna. Ükskõik, kas tegu on rahaliste tingimuste parandamise, tervislikuma elu või parema koduse eluga, jõuame soovide täitumisele lähemale, alustades iseendast.
„Uusaastalubaduste andmine peegeldab sisemist soovi muutuda, kuid me teeme seda sageli valedel põhjustel. Lubadusi kiputakse jagama seetõttu, et me soovime enda ja teiste silmis paremad paista, otsime tunnustust või üritame kompenseerida mineviku puudujääke. Peamiselt vajavad kõik inimesed kolme asja: lähedased suhted, turvatunne ja vabadus ennast teostada. Kui need vajadused on katmata, üritatakse neid vahel asendada lubadustega, mis viivad liigse treenimise või töötamiseni,“ ütleb Puusild.
Lubadusi kiputakse jagama seetõttu, et me soovime enda ja teiste silmis paremad paista, otsime tunnustust või üritame kompenseerida mineviku puudujääke.
Lubadused toimivad tema sõnul vaid siis, kui inimesed mõistavad oma sisemisi vajadusi ja on valmis tegema enda kallal järjepidevat tööd, mitte otsima kiireid lahendusi.
„Kodune keskkond peaks toetama sisemisi vajadusi, mitte pealesunnitud eesmärke. Näiteks kipume me andma lubadusi rohkem trenni teha või tervislikumalt elada, kuid meie keha võib tegelikult vajada hoopis puhkust ja taastumist. Ja turvaline kodu võib nii heale unele kui enesearengule kaasa aidata. Kodu peaks olema paindlik, muutuma koos meiega ning peegeldama ja toetama meie tegelikke vajadusi. Enne uute harjumuste juurutamist tasub luua keskkond, mis aitab iseennast ja oma sisemisi vajadusi paremini mõista ning üks neid elementidest, millest alustada, võikski olla korras kodu. Samm korrastatud elu poole näitab sisemist vajadust muutuda, nii et kodu korda seadmine ei loo mitte ainult paremat ruumi, vaid mõjub hästi ka mõttetööle ning aitab keskenduda olulisele,“ annab psühholoog nõu.
Kodune keskkond peaks toetama sisemisi vajadusi, mitte pealesunnitud eesmärke.
Kodus korra loomine
Sisekujundaja soovitab alustada esemete sorteerimisest ning paigutada need kategooriate järgi kastidesse ja sahtlitesse, järgides põhimõtet „samad asjad samas kohas“. Nii võiks näiteks kõik spordiriided panna ühte riiulisse, kõik mälestusesemed ühte karpi ja kõik kontoritarbed ühte elutoasahtlisse.
„Kui asjad on paigutatud kategooriate kaupa, on alati pilt selge, palju sul midagi on, ja tänu sellele ei osta sa enam asju topelt ega kuluta raha ebavajalikule. Üks suur asjade kategooria on kindlasti rõivad. Nende hoiustamiseks pole universaalset lahendust, mis sobiks kõigile. Kuid sinu vajadustele kohandatud riidekapp, kus armsamad riideesemed on alati käepärast, teeb koduse elu lihtsamaks ja rõõmsamaks. Riidepuudele riputatud riided on alati silma all, aga kokkuvolditud esemete jaoks soovitan kasutada kaste või korve, kuhu need saab paigutada püsti, et iga ese oleks hästi nähtav ja hõlpsalt kättesaadav. Riidekapis aitab korda hoida ka see, kui näiteks sokkide, pesu või hooajariiete jaoks on eraldi korrastajad. Kõik need lahendused maksavad vaid paar eurot ja teevad riidekapi oluliselt praktilisemaks,” ütleb IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere.
Kui asjad on paigutatud kategooriate kaupa, on alati pilt selge, palju sul midagi on, ja tänu sellele ei osta sa enam asju topelt ega kuluta raha ebavajalikule.
Edu võti on õiged hoiulahendused
„Meie koduvisiidid on näidanud, et kohalikes kodus kasutatakse panipaikadena mistahes vaba ruumi. See tähendab, et paljusid esemeid hoitakse ebasobivas kohas. Samal ajal jäetakse ebatavalised, kuid tühjad nurgatagused tihti kasutamata, kuigi just need võiksid asjade hoidmiseks hästi sobida. Näiteks tasub mõelda panipaiga sisseseadmisele kaldlae alla või ukse taha. Sageli kasutatavad esemeid võiks hoida käepärasemates kohtades, näiteks esimestel riiulitel, sahtlites ja karpides. Kui hooajalistele ja harvemini kasutatud esemetele võiks leida ruumi nurka tõstetud kummutites, voodi all olevates kastides, aga ka laeni ulatuvatel riiulitel jne,” soovitab sisekujundaja.
Kodukorrastuslahendusi valides soovitab Mikvere järgida kolme peamist põhimõtet: lihtne kasutada, loogiline ja ligipääsetav. Kui asjad on paigutatud kindla süsteemi järgi, ei unusta sa oma asju ära ja sul on neist alati hea ülevaade.
Kodukorrastuslahendusi valides soovitab Mikvere järgida kolme peamist põhimõtet: lihtne kasutada, loogiline ja ligipääsetav.
Sisekujundaja soovitab: kodus korra loomise põhireeglid
- Kasuta maksimaalselt ära ruumi kõrgust. Proovi rippuvaid korrastajaid, mis aitavad ruumi paindlikumalt kasutada. See on eriti kasulik asjade puhul, mida sa eelistad hoida kokkuvoldituna. Riputatavas korrastajas pane asjad otse riiulitele või lisa kasulikke tarvikuid, näiteks karpe, et saaksid iga sektsiooni paindlikult kasutada.
- Rakenda kasutamata ruumi. Igas kodus on nurgakesi, mis sobivad suurepäraselt asjade hoiustamiseks – näiteks võib üllatavalt palju mahtuda voodi taha või alla, või ka trepi alla. Siinkohal võivad palju abi olla sisseehitatud mööblist või panipaikadest. Sellistes panipaikades on eriti praktiline hoida hooajatarbeid, spordivarustust ja paljusid teisi asju, mida me eriti tihti ei kasuta.
- Hoiusta esemeid targalt – paljudel juhtudel hoitakse asju kodus ebasobivas kohas, näiteks põrandal, toolidel, köögi tööpindadel või diivanilaual. Kuid see ei pea nii olema – näiteks kuus vaid paar-kolm kasutatud kodumasinaid võiks tööpinna või isegi alumiste sahtlite asemel hoida kõige ülemistes köögikappides, samas kui igapäevased tarvikud võiksid olla madalamal, kust neid saab paremini kätte.
- Järgi asju paigutades kindlat süsteemi, et kõike oleks lihtne leida. Korras riidekapis on kõik rõivad kohe näha, ja tänu sellele säästad sa hommikul väärtuslikke minuteid, mis muidu kuluksid otsustamisele, mida selga panna ja soovitud esemete otsimisele. Nii jääb sul rohkem aega meeldivamateks tegevusteks.
