Kaks sageli alahinnatud tegurit, mis võivad pöörde tuua iga inimese finantsolukorda

Väiksed käitumuslikud muutused ja nende mõju tajumine võivad isiklikes finantsasjades veerema panna suure lumepalli. Luminori investeerimistoodete ja -teenuste üksuse juht Siim Uusma toob välja kaks peamist tegurit, mida inimesed rahaasjade juures sageli alahindavad ning lükkab ühtlasi ümber kõnekamad investeerimisega seonduvad müüdid.

„Üks olulisemaid tegureid, mida investeerimise juures alahinnatakse, on aeg. Mida pikema ajaperioodi vältel raha kasvama pannakse, seda rohkem saab investeerimisest liitintressi toel võita,“ rääkis Siim Uusma.

Mida pikema ajaperioodi vältel raha kasvama pannakse, seda rohkem saab investeerimisest liitintressi toel võita.

Ta selgitas, et kui täna säästma hakkav inimene investeerib igakuiselt 200 eurot ning teenib rahaturgudelt aastas keskmiselt 8% intressi, siis koguneb ta kontole 2030. aastaks ligi 14 000 eurot, millest intressi osakaal on 2200 eurot. Samas, kui investor otsustab samadel tingimustel kogumist jätkata, siis koguneb talle 2040. aastaks kokku juba ligi 66 000 eurot, sealjuures moodustavad igakuised 200-eurosed maksed tolleks hetkeks vaid 60% kogutud summast.

Teise alahinnatud tegurina tõi Uusma välja isikliku eelarve pidamise olulisuse. „Olgugi, et enda kuludele esimest korda kriitiliselt otsa vaatamine võib ebameeldiv olla, siis ilma mõtestatud plaanita on keeruline senisest rohkem säästa. Tasub meeles pidada, et kui piisavalt pika ajaperioodi vältel kulusid kokku liidetud on ning nähakse, et süsteem toimib, siis muutuvad ka harjumused ning igat kulutust ei tule enam kirja panna.“

Tasub meeles pidada, et kui piisavalt pika ajaperioodi vältel kulusid kokku liidetud on ning nähakse, et süsteem toimib, siis muutuvad ka harjumused ning igat kulutust ei tule enam kirja panna.

Uusma märkis, et eelarve loomiseks on mitmeid erinevaid võimalusi ja rusikareegleid, millest igaüks peab enda jaoks sobiva leidma. Ühe efektiivse võimalusena tõi ta välja valemi, mille kohaselt võiks püsikulude – sh igakuised laenu- või üürimaksed, toit, kommunaalkulud ja autoliising – katteks minna mitte enam kui 50% kuludest. Viiendik teenitud rahast tuleks investeerida ning järele jäänud 30% saab inimene kulutada, millele iganes ta ise soovib.

Juhul kui varasemalt ei ole raha kogumisele ja kasvatamisele liialt tähelepanu pööratud, ei tähenda see, et teekonda ei võiks alustada ka kuldses keskeas või pensioniikka jõudes. Ekspert nentis, et tihti arvatakse ekslikult, et 50-, 60- või 70-aastaselt alustada on liiga hilja. Kuivõrd inimese keskmine eluiga järjest kasvab, on ka näiteks 60-aastaselt alustades veel piisavalt aega, et endale arvestatavad investeeringud tekitada.

Luminori investeerimistoodete ja -teenuste üksuse juhi sõnul seostatakse investeerimisega tihti ka müüti, et raha on kasvama mõtet panna üksnes siis, kui kontole on tekkinud suur rahasumma. „Investeerida tasub väiksemate summadega ja regulaarselt, kuna suurema summa ajatamisega on võimalik väga kiiresti puusse panna. Näiteks võivad turud olla parasjagu kuumad, mistõttu tekib kiiresti arvamus, et just praegu on õige hetk investeerimiseks. Kui aga turg aga pärast jahtub ja hinnad langevad, on sellest väga vähe kasu. Seetõttu on mõistlik investeerida regulaarselt, väiksemate osade kaupa,“ selgitas ta.

Näiteks võivad turud olla parasjagu kuumad, mistõttu tekib kiiresti arvamus, et just praegu on õige hetk investeerimiseks.

Samuti ei peaks investeerimine jääma ajapuuduse või teadmiste nappuse taha, sest pealtnäha keeruline finantsmaailm ei pruugi tegelikult olla sugugi nii segane. „Igaüks võiks leida 15–20 minutit, et tuttavast spetsialisti või pangakonsultandiga nõu pidada, endale põhitõed selgeks teha ning seejärel investeerimisega algust teha,“ osundas ta.