Uuring: targalt küttes võib kuludelt säästa viiendiku

TalTechi ja Eleflexi.ai koostöös valminud värskest uuringust ilmneb, et Eestis levinud soojuspumpade targemal kasutamisel võivad tarbijad küttekuludelt säästa mitusada eurot aastas.

Eestis levinud soojuspumpade energiatõhusust ja targa juhtimise potentsiaali hindav uuring analüüsis 2023/24 kütteperioodil enam kui kümne erineva soojuspumbal tugineva küttelahendusega eramu tarbimist. Uuringust ilmnes mitmeid kokkuhoiukohti nii õhk-vesi kui ka maasoojuspumba omanikele.

TalTechi liginullenergia uurimisrühma juhi Jarek Kurnitski sõnul räägitakse küttelahenduste puhul erinevatest kokkuhoiuvõimalustest küll palju, ent samal ajal ei ole Eesti väikeelamutes mõõtmisandmetel põhinevaid põhjalikke uuringuid läbi viidud. „Uuringu tulemused kinnitasid meie hüpoteesi, et standardne soojuspumbaga köetava väikeelamu küttelahendus on võimalik muuta veelgi säästlikumaks, kui rakendada elektri börsihinna kõikumisi arvestav juhtimissüsteem ja alandada ruumide temperatuure,“ lisas Kurnitski.

Uuringu tulemused kinnitasid meie hüpoteesi, et standardne soojuspumbaga köetava väikeelamu küttelahendus on võimalik muuta veelgi säästlikumaks, kui rakendada elektri börsihinna kõikumisi arvestav juhtimissüsteem ja alandada ruumide temperatuure.

Rakendusuuringu läbiviimist juhtinud Eleflex.ai asutaja Indrek Velthuti sõnul näitasid tulemused, et elektri börsipaketi kasutajad võivad küttekuludelt märgatavalt säästa. „Iga küttesüsteemi peamine eesmärk on tagada, et hoone sisetemperatuur oleks meeldiv võimalikult madalate kuludega. Kütteseadme automaatne juhtimine võimaldab korraga silmas pidada mõlemat eesmärki ja säästa raha tarbija jaoks pea märkamatult. Uuring näitas, et vältides elektri tipuhindasid ning ajastades soojuspumba töö ajale, mil elektri hind on parasjagu soodsam, oli 2023. aasta elektri börsihindadega võimalik säästa keskmiselt 12% kuni 20% kuus,“ lisas ta. Kõige suuremate börsihinna kõikumistega kuul koguni 28%.

“Uuring kinnitas, et meie talvel saab enamikel päevadel elektri tipuhindasid vältida. Nimelt käitub iga maja kui suur aku, talletades soojuse oma konstruktsioonides, mistõttu lühiajaline kütmise piiramine ja soodsaimatel tundidel ettekütmine ei ole tajutav,” lisas Velthut. Näiteks uuringus osalenud 248 m2 eramus kujunes seeläbi juhtides aastane kokkuhoid kütmiselt ja tarbevee soojendamiselt üle kahesaja euro.

Börsihinna alusel juhtimist saab teha kõigis õhk-vesi ja maasoojuspumpadega majades, kuid arvestada tuleb hoone ja küttesüsteemi omadustega. Näiteks ei saa ühtmoodi juhtida eestiaegset puumaja ja A-energiaklassi uusarendust, kuna nende soojustatus ja küttevajadus on väga erinevad. Seetõttu tuli suurima kokkuhoiu saavutamiseks andmeteadlastel luua algoritmid, mis võtavad arvesse konkreetse hoone omadusi, küttesüsteemi eripärasid, elektri börsihinda ja ilmaprognoosi.

“Kulusid aitab vähendada ka elanike harjumuste muutmine,” toob välja Kurnitski. Uuring näitas, et langetades püsivalt ruumitemperatuuri 23 kraadilt 21 kraadini kaasaegses 167 m2 suuruses soojuspumbaga köetavas eramus on küttekulude kokkuhoid 22% ehk üle 120 euro aastas. Kui kodust mitmeks päevaks lahkuda, siis tasub seadistada soojuspump täiendavalt paar kraadi madalamale temperatuurile. Suurima säästu küttekuludelt toobki temperatuuri alandamise ja elektri börsihinna alusel juhtimise kombinatsioon, võimaldades kokku hoida mitusada eurot aastas.

Lisaks võrreldi uuringus, millise energiakulude kokkuhoiu võib saavutada tehes suurema investeeringu ehk maja renoveerides. TalTechi loodud digitaalsel kaksikul läbiviidud analüüs näitas, et 1970ndatel ehitatud eramu renoveerimisel tänapäevaseks õhk-vesi soojuspumbaga köetavaks B-energiaklassi majaks vähenevad küttekulud lausa 69% võrra. Sooja tarbevee puhul hoiti üleminekul elektriboilerilt õhk-vesi soojuspumbale kokku 50%. Renoveerimisel on oluline nii hoone soojustamine kui ka soojustagastusega ventilatsiooni ja soojuspumba paigaldamine.