Vannitoa remont – millelt võib säästa ja mida ei tasu ise teha?

Kui elutoa värvimine või magamistoa tapeetimine on soodsad ja eelkõige pealehakkamist nõudvad tööd, siis vannitoa remont on üldjuhul keerukas ja kulukas. Mida tasub teha oma kätega ja mida mitte, kust võib säästa ja kust kokku hoida ei tasu, selgitab K-rauta sisekujundaja Veronika Deikova.

Planeerimine ja eelarvestamine

Teiste ruumidega võrreldes kipub olema vannitoa ehitus kulukas, sest on ajamahukas, ei võimalda kuigi palju vanast säilitada ja mitmete tööde jaoks on tarvis spetsiifilisi erioskuseid. Lisaks ei ole erioskused enamasti ühe inimese pädevuses, sest sentehnik ei plaadi ja elektrik ei tegele äravooludega. Seega tasub osaliselt ise tehes alati jälgida, et kõik tööd jookseksid omavahel kokku ja ükski oluline lüli, näiteks hüdroisolatsioon, ei kukuks lihtsalt maha ega jääks tegemata.

Enne uue vannitoa ehitust või olemasoleva remonti tuleb vaadata võimalusel koos asjatundliku inimesega üle kõik tehnilised võimalused ja piirangud, nii vee- kui kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning sellest planeerimisel lähtuda. Kui plaani tegemise käigus selgub, et tuleb muuta planeeringut, tõsta ümber veetorusid, lammutada vaheseinu või lahendada midagi muud täiesti uuel viisil, siis tuleb kindlasti kaasata ekspert, eriti kui seda tehakse kortermajas.

Isetegemine ja säästukohad

Kui remonditakse olemasolevat vannituba, siis võiks hinnata kriitiliselt keraamiliste plaatide seisukorda. Kui need on lihtsalt vale värvi, aga muus osas terved ning vannitoa sisekliima hea, siis saab keraamilisi plaate ka värvida ja lakkida spetsiaalselt selleks mõeldud toodetega. See on märksa ajamahukam kui elutoa seina värvimine, aga erinevalt näiteks plaatimisest, saab sellega igaüks hakkama.

Kui vanad plaadid tuleb siiski maha võtta, siis ka lammutustöö on üldjuhul jõukohane. See on tolmune ja aega nõudev, aga ei murra konti. Mõnikord on võimalik alles pärast lammutust teha täpsemaid edaspidiseid plaane, sest vanemates majades võib tulla seinte seest, põranda alt ja lagede kohtalt välja erinevaid üllatusi.

Mõnikord on võimalik alles pärast lammutust teha täpsemaid edaspidiseid plaane, sest vanemates majades võib tulla seinte seest, põranda alt ja lagede kohtalt välja erinevaid üllatusi.

Kui seinad on korralikud ja sirged, võib sellele kanda ise hüdroisolatsiooni. Töö on küll pigem lihtne, aga selles on hoolsus väga tähtis. Korraliku hüdroisolatsioonita hakkab hallitus keraamilise plaadi või muu seinakatte taga varjatult kasvama, sein võib minna pehkima ja vesi jõuda naabriteni.

Üldiselt eeldatakse, et vannitoas on nii põrandal kui neljas seinas keraamiline plaat. Kui plaate leiab erinevast hinnaklassist, siis plaatimistöö on algaja jaoks keerukas ja sisse ostes kulukas. Seega võib kaaluda ka muid materjale ja lahendusi, eriti nendel pindadel, mis veega otseselt kokku ei puutu. Vannitoas saab kasutada nii värve kui puitu, aga iga materjal peab olema töödeldud niisket ruumi silmas pidades.

Enamasti on jõukohasteks töödeks ka ise mööbli, ukse, ripplae ja valgustite paigaldamine. Nende valimisel on oluline arvestada, et tegu on niiske ruumiga. Juhul kui on soov kasutada vannitoas näiteks mööblit või tasapinda, mis on mõeldud tavalisse eluruumi, tuleb see niiskuskindlaks töödelda. Kohtadesse, kuhu jõuab lisaks niiskusele ka vesi ise, ei tasu sellist mööblit ega materjale planeerida.

Spetsialisti nõudvad töölõigud

Paraku nõuab suur osa vannitoas tehtavaid töid spetsialisti oskuseid ja eksimisvõimalusi ise tehes jagub. Näiteks vannitoa põranda tasandamine on täppistöö, kus tuleb osata valida materjale, töövahendeid ning tunda töötehnikat. Kui tasandamine on ebaühtlane, ei kannata põrand rõhku ja plaadid hakkavad murduma, kui kalle on vale, ei lähe vesi äravoolutrappi. Ka igasuguse küttelahenduse põranda sisse paigaldamine on spetsialistide töö.

Torude vahetamine ja sanitaartehnika paigaldamine võiks jätta santehnikule. Vanade kommunikatsioonide lahti ühendamine ja uutega asendamine nõuab nii teadmisi kui ka kogemust. Kui paigaldamisel tehakse vigu, võib tekkida leke, mis ujutab üle nii vastselt renoveeritud vannitoa kui ka naabrid.

Plaatimine on üks vannitoa remondi töömahukamaid lõike. Töö suurus sõltub valitud plaadist, aga eriti sellest, kui palju seda tuleb lõigata. Sestap tasuks enne plaadi ostmist konsulteerida inimesega, kes seda paigaldama hakkab. Ka põrandaplaatide valikul tasub nõu küsida, sest äravoolukoht nõuab kallet, mida iga plaadiga ei saavuta. Osade plaatide paigaldus on lihtsam, teiste oma keerukam, aga igal juhul läheb vaja plaadilõikajat ning osata sellega ümber käia, vastasel juhul tekib kas tohutu plaadikadu või lootusetult kõverate vuukidega vannituba. Lisaks lõikamisele pakuvad väljakutset ka sobiva plaadiliimi segamine ning sirgete plaadiridade seina sättimine, millega esmakordsel katsetamisel esteetilist tulemust ei saavutata. Vähetähtis pole ka hoolikalt valitud vuugivärv, mis paneb viimistlusele punkti.

Vannitoa remondipakkumisi saab küsida nii ehitusfirmadest kui ehituspoest, võib küsida ka väiksemaid töölõike, näiteks ainult santehnika paigaldamist. Kui plaanis on suurem töö, millel võiks olla pikk eluiga, siis tasub osta töö kohast, kust sellele antakse garantii. Kui mõni oluline töölõik jääb tegemata või tehakse valesti, võib juhtuda, et kogu töö on asjatu ja varsti tuleb otsast alata.