Unenõustaja: laste uneaega tuleks juba praegu hakata kohandama sügisese rütmiga

Ehkki sügis ja uus kooliaasta toovad tavaliselt kaasa uute algustega seotud põnevuse, võib juba kinnistunud rutiinide muutmine olla sageli väljakutsuv nii lastele kui ka vanematele. Unenõustaja jagab nippe, mis võivad üleminekuperioodi hõlbustada. Siiski tuleks ettevalmistustega alustada juba praegu, sest rutiinide ümberkujundamine võib võtta aega.

Pärast suve lõppu on paljud lapsevanemad tõenäoliselt kogenud olukorda, kus hommikul lapsi kooli või lasteaeda minekuks äratada näib peaaegu võimatu ülesandena. Äratamise lihtsustamiseks soovitab laste unenõustaja Katrin Nigul hakata järk-järgult sügisest elu- ja unerütmi sisse seadma juba nüüd. “See tähendab, et kogu õhtune rutiin tuleks iga päev 15 minuti võrra varasemaks tuua: alustada tubaseid tegevusi, tuua õhtusöök ja pesemine varasemaks ning lülitada ekraanid varem välja. Nii on lapsel piisavalt aega muudatustega kohanemiseks,” selgitab ta.

See tähendab, et kogu õhtune rutiin tuleks iga päev 15 minuti võrra varasemaks tuua: alustada tubaseid tegevusi, tuua õhtusöök ja pesemine varasemaks ning lülitada ekraanid varem välja. Nii on lapsel piisavalt aega muudatustega kohanemiseks.

Sammud muutunud unerutiini hõlbustamiseks

Unenõustaja sõnul ei vaja lapsed alates neljandast eluaastast enam päeval uinakuid ning vajavad öösel umbes 11 tundi ja 30 minutit und, 6-aastased lapsed vajavad aga kuni 11 tundi ööund. Algkooliealine laps vajab aga ligi 9-11 tundi ööund, teismeline 8-10 tundi ja noor täiskasvanu (19+) vajab öösel 7-9 tundi und. “Unetsükli arhitektuur muutub aja jooksul: vanuse kasvades unetsüklite arv väheneb ja tsüklid omakorda pikenevad,” lisab Nigul.

Arvestades erinevaid unevajadusi, soovitab spetsialist sügise hakul lastega läbi rääkida milline hakkab olema kooliaja päevakava ja ootused.

„Lapsega tuleks juba varakult arutada, milline hakkab olema kooliaja rütm. Võttes arvesse koolipäeva alguse aega, tuleks läbi arvutada, millal oleks õige aeg uinuda, et öine unevajadus täis magatud saaks. Sellesse protsessi võiks kindlasti kaasata ka lapsed. Koos võiks läbi mõelda, millised on und soodustavad tegevused. Lapsele võiks anda valida, millised nendest tegevustest on just tema lemmikud ning neid tegevusi võikski hakata juurutama juba augusti teises pooles,“ jagab Nigul.

Lapsega tuleks juba varakult arutada, milline hakkab olema kooliaja rütm. Võttes arvesse koolipäeva alguse aega, tuleks läbi arvutada, millal oleks õige aeg uinuda, et öine unevajadus täis magatud saaks.

Ta lisas, et noorele inimesele on tihti vaja selgitada, miks on regulaarne une- ja ärkamisaeg oluline. „Lapse aju vajab rutiini, et täielikult toimida. Me teame, et noortele meeldib nädalavahetusel “järgi magada”, kuid see muudab tegelikult raskemaks unerežiimi taastamise koolinädala alguses. Soovitan nädalavahetustel minna magama vaid kuni tund hiljem ja ärgata hommikul kuni tund hiljem kui koolipäevadel,” soovitab spetsialist.

Niguli sõnul vajavad lapsed rutiini, et tunda end turvaliselt, õppida oma aega planeerima ning mõistma ühiskonna ja perekonna ootusi noore. „Unerežiim on õpilase jaoks hädavajalik, et tunda end koolipäeval võimalikult puhanuna. Piisav uni on ka parim viis keskendumise parandamiseks, aju arengu toetamiseks, olulise info meelde jätmiseks ja parimate tulemuste saavutamiseks nii koolis kui ka trennis,” ütleb unenõustaja.

Loo rituaale, mida lapsed ootavad

Üks viis, kuidas pere pisemaid magama innustada, on kasutada esemeid, mida nad armastavad. „Lapsed leiavad tihti lohutust erilise kaisulooma, teki või padja omamisest, mida nad seostavad magamisega,“ räägib IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere.

„Need esemed võivad aidata lapsel lõõgastuda ning olla valmis uinumiseks. Lapsed hakkavad ootama kohtumist oma lemmikuga või mängimist armsate mänguasjadega voodis enne uinumist,” jagab Mikvere.

„Sorteerige koos oma lapsega vanad või mittevajalikud esemed ja annetage need neile, kes neid rohkem vajavad. Mõelge hoiustamis- ja organiseerimislahendustele, mis on spetsiaalselt lastele loodud olles neile lihtsasti kättesaadavad ja võimaldavad neil toas korda luua. Asjade korrashoidmiseks ja silma alt ära peitmiseks kasutage kaste, korve või voodialuseid hoiukohti. Mänguasjade ja muude asjade jaoks määratud hoiualad magamistoas muudavad asjade ära panemise lihtsaks ja loovad rahuliku ning rahustava õhkkonna magamiseks. Korrastamine võiks samuti kujuneda igapäevaseks rutiiniks, mida koos lapsega teete,” soovitab Mikvere.

Pärast laste toa korrastamist tuletab sisekujundaja meelde pimeduse olulisust magamamineku ajal. Paigaldades pimendavad rulookardinad või kardinapaneelid, saab blokeerida välisvalguse ning isoleerida ruumi välise müra eest. Veelgi enam, nutikad juhtmevabad pimendavad ruloosüsteemid võiksid hommikul muutuda rituaaliks, kus lapsed saavad puldile vajutades rulood avada ja valguse tuppa lasta.

„Samuti on oluline luua rahulik atmosfäär erinevate soojade valgustuslahendustega. Kui valmistute magama minema, kasutage ainult pehmeid, rahustavaid valgusteid, mis annavad ajule märku, et on pimedam ja aeg magama minna,” soovitab sisekujundaja. Ta meenutab ka jälgima valguse temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvinites. Magamistoas sooja valguse tagamiseks tuleks eelistada pirne, millel on 2700 kuni 3000 Kelvinit. Lambid, millel on 3100 Kelvinit või rohkem mõjuvad jahedamalt ja sobib paremini muudesse ruumidesse, nagu vannituppa või kööki.