NÕUANDED I Kuidas luua rahahasjadega tervislikum suhe?

Suhe rahaasjadega võib mõnikord olla sama mürgine nagu suhe mõne teise inimesega. Toksilised finantsharjumused tekitavad nii stressi kui ka majanduslikku ebastabiilsust ning neist välja tulla on keeruline. Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen toob välja viis enamlevinud toksilist harjumust ning jagab nõuandeid, mille abil luua oma rahaasjadega tervislikum suhe.

Elatakse üle oma võimete

Üks levinuim toksiline rahaline harjumus on kulutada rohkem, kui sissetulekud lubavad. Citadele panga jaepanganduse juhi Marina Hakiaineni sõnul võivad selle põhjused olla erinevad: kuueelarve koostamata jätmine, selle järgimise eiramine või nõrk distsipliin. Samuti mõjutavad liigset raha kulutamist mitmed välised tegurid.

«Me kulutame tavaliselt rohkem, sest ei taha sotsiaalsetest normidest maha jääda ja soovime säilitada teatud elustiili. Seda survet on kindlasti suurendanud sotsiaalmeedia. Seal on kombeks jagada positiivseid hetki enda elust, muuhulgas ka kallimaid reise ning erilisi oste,” selgitas Hakiainen. Tema sõnul mõjutab nii sõprade kui ka suunamudijate sotsiaalmeedia sisu meie alateadlikke valikuid. “Kui inimesel ei ole kuueelarvet või distsipliini sellest kinni pidada, siis on selliste väliste tegurite mõju raha kulutamisele tuntavam,” sõnas Hakiainen.

Me kulutame tavaliselt rohkem, sest ei taha sotsiaalsetest normidest maha jääda ja soovime säilitada teatud elustiili.

Probleemi lahendamiseks soovitab ta luua ülevaate oma sissetulekutest, kulutustest ja säästudeks minevatest summadest. “Esialgu tasub oma kulutusi jälgida, et näha kuhu raha läheb. Seejärel saab juba luua enda vajadustele vastava kuueelarve ja valida, mille pealt kokku hoida. Kui teha kohe hästi range eelarve on tõenäoline, et inimene jätab selle täitmise pooleli ning nõiaring jätkub. Seega võiks alustada väikeste sammude kaupa,” ütles Hakiainen. Tema sõnul on eelarve koostamisel ja järgimisel abiks ka erinevad äpid, mis muudavad protsessi efektiivsemaks.

Emotsionaalsed kulud

Ostlemine toob paljudele häid emotsioone. Olgu see siis uus riietus või väljas söömine, paljud inimesed kasutavad ostlemist stressi, kurbuse, igavuse, aga ka rõõmuga toime tulekuks. See loob riski kulutada arvestatav summa raha tarbetutele asjadele.

«Kui end vahel mõne ostuga premeerida või lohutada, ei juhtu midagi hullu. Siiski on oluline oma käitumist teadlikult jälgida, et selline ostlemine ei muutuks toksiliseks harjumuseks. Tasub süveneda oma tunnetesse, et paremini ära tunda tegurid, mis sellist käitumist esile kutsuvad, ja leida tervislikumaid viise oma emotsioonidega toime tulemiseks: rääkida neist vaimse tervise- ja finantsspetsialistidega, otsida tuge sõpradelt ja sugulastelt, tegeleda spordi või hobiga.

Kui end vahel mõne ostuga premeerida või lohutada, ei juhtu midagi hullu. Siiski on oluline oma käitumist teadlikult jälgida, et selline ostlemine ei muutuks toksiliseks harjumuseks.

Samuti aitab Hakiaineni sõnul see, kui teadlikult ostu edasi lükata: “Paari päeva pärast võib tunduda, et soovitud eset ei olnudki tegelikult vaja. Samuti tasub küsida endalt enne ostu keerulisi küsimusi: kas mul on asja vaja või ma lihtsalt tahan seda? Millega ma uut riietuseset kannan? Kuhu ma uue eseme kodus panen?”

Säästmisharjumused on nõrgad või puuduvad üldse

Me ei tea kunagi, mis võib elus ette tulla, mistõttu on oluline, et igaühel oleks haiguse või karjääripausi korral rahaline puhver, mis katab vähemalt kuue kuu väljaminekud. “See on piisavalt pikk aeg, et inimene saaks rahulikult uusi sissetulekuallikaid otsida,” ütles Hakiainen.

„Säästmine võib olla keeruline kui ei ole distsipliini ega harjumust. Samuti on ekslik arvamus, et säästmisega alustamiseks on vaja suurt sissetulekut. Suurest summast olulisem on aga säästmist “harjutada” ja eraldada igal kuul selleks kindel osa eelarvest isegi, kui alguses on see viis, kümme või kolmkümmend eurot. Rahalise olukorra paranedes saab summat, suurendada,” ütles Marina Hakiainen. “Abiks on ka püsikorraldus, et palga laekudes kantaks säästetav summa kohe näiteks kogumiskontole,” ütles ta.

Suurest summast olulisem on aga säästmist “harjutada” ja eraldada igal kuul selleks kindel osa eelarvest isegi, kui alguses on see viis, kümme või kolmkümmend eurot.

Vastutustundetu laenamine

See toksiline harjumus on seotud elamisega üle oma võimete. Osa inimesi valib rahaasjadel silma peal hoidmise asemel krediitkaardi kasutamise ja tarbimislaenu võtmise, et hiljem summa suure intressiga tagasi maksta.

Tarbimislaenud võivad Hakiaineni sõnul sobida neile, kes soovivad osta midagi suuremat või jaotada igakuised kulud väiksemateks osadeks, eriti intressita sooduspakkumiste korral. “Probleem tekib siis, kui laenamisest saab harjumus oma rahalisi probleeme lahendada. Kuigi teadlikust ja vastutustundlikust laenamisest on räägitud palju, on kahjuks endiselt inimesi, kes valivad lihtsana näiva lahenduse selle asemel, et oma rahaasjad päriselt korda teha,” ütles Hakiainen.

“Töötud” säästud

Osa inimesi hoiab oma sääste arvelduskontol, kus need intressi ei teeni ning inflatsiooni tõttu väärtust kaotavad. “See jääb tihti teadmatuse taha. Siiski arvestades Eesti tugevat investorite kogukonda on olukord võrreldes varasemaga paranenud. Investeerimisvõimalusi on palju ning igaüks võib leida endale sobiva, olgu selleks siis kogumiskonto, hoius või midagi muud,” ütles Hakiainen.

Investeerimisvõimalusi on palju ning igaüks võib leida endale sobiva, olgu selleks siis kogumiskonto, hoius või midagi muud.

Hakiaineni sõnul aitab toksilistest rahaharjumusest üle saamiseks valmisolek muutuda ja distsipliin. “Muutus ei juhtu üleöö, kuid järjepidevalt oma kulutusi jälgides ja säästes väheneb stress ja kasvab finantsstabiilsus,” kinnitas Hakiainen.