Koduse apteegi meelespea: mis peaks esmaabikapis kindlasti olemas olema?

Suve saabudes tuleks üle vaadata kodune esmaabi kapp: õues toimetades ja reisides juhtub nii lastel kui täiskasvanutel sageli väiksemaid ja ka suuremaid õnnetusi, mille tagajärjeks on haavad, marrastused või põrutused. Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei annab nõu, mis peaks koduses esmaabi kapis kindlasti olemas olema ning tuletab meelde haavahoolduse meelespea.

“Igas kodus peaks olema esmaabikapp, et olla valmis erinevateks hädaolukordadeks ja haigusteks. Selle sisu tuleks regulaarselt kontrollida ja vajadusel täiendada, et oleks tagatud ravimite kehtivusaeg ning olla kindel, et kõik vajalik on olemas. Kindlasti peaks iga majapidamise ning ka väljasõitudele või reisidele kaasavõetavas esmaabikotis olema valuvaigistavad ja palavikku alandavad tabletid, näiteks ibuprofeen ja paratsetamool. Samuti erinevad plaastrid ja haavapuhastusvahend, kõhulahtisuse vastane preparaat ja kergeid külmetuse sümptomeid leevendavad ravimid,” tõi proviisor välja.

Igas kodus peaks olema esmaabikapp, et olla valmis erinevateks hädaolukordadeks ja haigusteks. Selle sisu tuleks regulaarselt kontrollida ja vajadusel täiendada, et oleks tagatud ravimite kehtivusaeg ning olla kindel, et kõik vajalik on olemas.

Sei soovitusel võiks sobiv palavikualandaja olemas olla igale perekonnaliikmele, sõltuvalt kehakaalust ja vanusest. „Apteegis on saadaval erinevas annuses ja vormis palavikualandajad, lisaks võiks olemas olla kraadiklaas palaviku tuvastamiseks,” lausus proviisor.

Nohu sümptomite leevendamiseks soovitas proviisor looduslikku ninaspreid, näiteks meresoolalahuse baasil. Kui nohu on tugevam, siis võib lühiajaliselt kasutada tugevatoimelist ninaspreid ksülometasoliiniga, mis võtab turse maha. “Köhasiirupid või pastillid aitavad leevendada kuiva või ärritavat köha ning kurguvalu leevendavad pihustid, mis sisaldavad antiseptilisi või tuimestavaid aineid,” ütles Sei.

Suvel on levinud mureks ka allergiad ja putukad. Allergiliste reaktsioonide, heinapalaviku, toiduallergiate ning putukahammustuste ja -nõelamiste jaoks võiks proviisori sõnul koduses apteegis olemas olla allergiarohtu ehk antihistamiinikumi, mis vähendab ebameeldivaid sümptomeid, nagu sügelus, aevastamine, vesised silmad ja ninakinnisus, mis on põhjustatud allergilistest reaktsioonidest. “Sääse- või putukahammustuste leevenduseks võib kasutada külmakompresse, salve või suukaudseid allergiaravimeid. Loomulikult võiks sääskede, puukide ja teiste putukate kaitseks olemas olla putukatõrjevahend,“ tõi proviisor välja.

Allergiliste reaktsioonide, heinapalaviku, toiduallergiate ning putukahammustuste ja -nõelamiste jaoks võiks proviisori sõnul koduses apteegis olemas olla allergiarohtu ehk antihistamiinikumi, mis vähendab ebameeldivaid sümptomeid.

Õigeaegne haavahooldus väldib põletiku teket

Igas koduapteegis peaks kindlasti olema ka haavahoolduse vahendid, sest õigeaegse haavahooldusega välditakse haava saastumist ja põletiku teket. “Aeg-ajalt tekib väiksemaid haavakesi ja marrastusi ning seega peab igasse esmaabikomplekti kuuluma antiseptikum, erineva suurusega plaastrid, sidemed ja haavatampoonid. Korralik haavahooldus on väga oluline, et vältida põletiku ja koledate armide teket,” nentis proviisor.

Aeg-ajalt tekib väiksemaid haavakesi ja marrastusi ning seega peab igasse esmaabikomplekti kuuluma antiseptikum, erineva suurusega plaastrid, sidemed ja haavatampoonid. Korralik haavahooldus on väga oluline, et vältida põletiku ja koledate armide teket.

Haava ohtlikkus sõltub Sei hinnangul selle asukohast ja suurusest, samuti selle saastatusest. Kergemate, pindmiste haavade hooldusega saab inimene tavaliselt ise hakkama. “Enne haava puhastamist tuleb pesta käed sooja vee ja seebiga puhtaks. Haava saastumise vältimiseks tuleb seda regulaarselt antiseptikumiga puhastada. Haava loputamisega eemaldatakse võõrkehad, saaste ja osaliselt ka kahjustatud kude. Jaheda lahusega loputamine aitab peatada väiksemat verejooksu,” kirjeldas proviisor haavahoolduse etappe.

Sei lisas, et pärast puhastamist tuleb haav katta puhta plaastri või sidemega. Suuremate haavade puhul on ideaalne kasutada haava külge mitte kleepuvat sidet. Kui haavaside või plaaster on märjaks saanud või määrdunud, siis tuleb see asendada uuega. “Samuti väärivad äramainimist põletusejärgsed spreid ja salvid, mis aitavad põletuskoha valu leevendada ja nahal kiiremini taastuda,” ütles Südameapteegi proviisor.

Samuti väärivad äramainimist põletusejärgsed spreid ja salvid, mis aitavad põletuskoha valu leevendada ja nahal kiiremini taastuda.

Ta toonitas, et suurte, sügavate, võõrkehi sisaldavate või saastunud haavadega, sealhulgas loomade hammustustega, tuleb pöörduda arsti juurde, kuna haavast alguse saanud nakkus võib kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme. “Proviisoriga tasub konsulteerida siis, kui pole kindel haavahoolduse vahendites, ravimite tüübis või koguses, samuti tasub küsida nõu erinevate ravimite koosmõju kohta,” lausus Sei.

Koduse apteegi meelespea:

• Palavik ja valu: valuvaigistavad ja palavikualandavad ravimid, nt ibuprofeen, paratsetamool.
• Haavahooldus: antiseptikum, erineva suurusega plaastrid, sidemed ja haavatampoonid.
• Kõhuprobleemid: söetabletid aitavad kergemate kõhuprobleemide (puhitus, lahtisus) korral; probiootikumid aitavad tasakaalustada soolestiku mikrofloorat.
• Allergiaravimid: näiteks loratadiini, tsetirisiini, ebastiini tabletid. Allergilise nohu puhul ka meresoolalahus, millega allergeenid ninast välja loputada.
• Külmetus: nohutabletid, köhasiirupid ja kurguspreid aitavad külmetus- ja viirushaiguste sümptomeid leevendada.