Eestlaste sihikul on välismaale kinnisvara ostes peamiselt kaks riiki
Viimasel ajal tunnevad eestlased järjest suuremat huvi välismaal, eesotsas Hispaanias asuva kinnisvara vastu. Seda, kuidas käib finantseerimine ja laenu taotlemine välismaal asuva kinnisvara jaoks, selgitab Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
„Riikide edetabelit, kuhu eestlased kinnisvara soetavad domineerivad ülivõimsalt Hispaania ja Soome, teistesse välisriikidesse eluaseme ostmine on eestlaste puhul harvem nähtus,“ ütles Rebane.
Riikide edetabelit, kuhu eestlased kinnisvara soetavad domineerivad ülivõimsalt Hispaania ja Soome.
Ta märkis, et Hispaania kogub eestlaste seas populaarsust eelkõige hea hinna-kvaliteedi suhte ja lõunamaise kliima poolest. Sealsed eluasemehinnad on endiselt üsna madalal ega ole täielikult taastunud ülemaailmse finantskriisi ja eurotsooni kriisi ajal toimunud suurtest kinnisvaraturu muutustest. Rebane tõi välja, et ka Soome eluasemehinnad ei ole eriti tempokalt kasvanud, vaid on 10 aasta taguse ajaga võrreldes samas kohas.
Hispaania kogub eestlaste seas populaarsust eelkõige hea hinna-kvaliteedi suhte ja lõunamaise kliima poolest.
Kui ajakirjandusest võib jääda mulje nagu eestlased oleks massiliselt välismaale kolima asunud, siis Rebase sõnul on see müüt. „Huvi tuntakse küll varasemast rohkem ning uuritakse, kuidas finantseerimine käib, kuid reaalse kinnisvara ostmiseni jõutakse siiski pigem harva,“ ütles ta.
Vähelevinud on teadmine, et ka Eestis tegutsevad pangad välismaist kinnisvara finantseerivad. Rebane märkis, et tingimused on sel juhul mõnevõrra erinevad, kui Eestisse kodulaenu võttes. Luminori näitel finantseeritakse välismaal asuvat kinnisvara kuni 70% ulatuses selle maksumusest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 30%.
Vähelevinud on teadmine, et ka Eestis tegutsevad pangad välismaist kinnisvara finantseerivad.
„Kindlasti peab ostjal Eestis olema lisatagatis, milleks on reeglina juba olemasolev kinnisvara. Praktikas on näha, et just see tingimus piirab paljude eestlaste võimalusi, sest laenusumma võib moodustada kuni 70% lisatagatise väärtusest. Seega sõltub väga palju ostetava kinnisvara väärtusest ning sellega tuleb ostjal kindlasti arvestada,“ selgitas Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Kindlasti peab ostjal Eestis olema lisatagatis, milleks on reeglina juba olemasolev kinnisvara. Praktikas on näha, et just see tingimus piirab paljude eestlaste võimalusi, sest laenusumma võib moodustada kuni 70% lisatagatise väärtusest.
Ta märkis, et olemasolevat kinnisvara puudutab ka teine oluline tegur. Kui kliendil on kinnisvara hüpoteek mõne teise panga kasuks, siis ka see seab taotlemise protsessile piirangu – sellisel juhul soovitab Rebane mõelda laenu refinantseerimise peale. Kui olemasoleval kinnisvaral hüpoteeki pole, ei oma see tähtsust.
„Ei tasu unustada, et nii nagu eestlaste uudishimu kasvab Hispaaniasse kolimise vastu järjepanu, siis kogub Hispaania populaarsust ka teiste välismaalaste seas, mis võib omakorda tulevikus sealse kinnisvara hinda märgatavalt kergitada,” ütles Rebane.
