Ekspert: terrassi ehitamisel pliiatsireegel enam ei kehti ja kasutatakse hoopis uusi nippe
Baltimaade suurima puidu jaemüüja Puumarketi Tartu osakonna juhataja Mari-Liis Mihkelsoni sõnul on puidu hinnalanguse tõttu tänavu terrassi ehitamine mullusest viiendiku ja aasta varasemaga võrreldes 30%-40% soodsam. Aastatega on muutunud aga nii materjalid kui töömeetodid ning vanakooli ehitajate niiöelda pliiatsireeglit enam kasutada ei soovitata.
Mari-Liis Mihkelsoni sõnul ostetakse praegu terrassipuitu palju ja kuigi hind on odavam, siis mõeldakse ehitus varasemast täpsemini läbi ja pigem 20-protsendilist varu ei võeta. „Kokku üritatakse hoida ka mujalt – kalli armeeritud betoonist vundamendi asemel kasutatakse aluspinna rajamiseks rohkem vundamendiplokke või tänavakive, mis tegelikult toimivad sama hästi,“ rääkis Mihkelson.
Kokku üritatakse hoida ka mujalt – kalli armeeritud betoonist vundamendi asemel kasutatakse aluspinna rajamiseks rohkem vundamendiplokke või tänavakive, mis tegelikult toimivad sama hästi.
„Misiganes vundamenti kasutatakse, siis on oluline rajada selle alla liivast või kergkruusast padi, et kivi ei toetuks otse vastu ebatasast muru või maapinda. Aluspinna ja vundamendikivi vahele võiks lisada ka geotekstiili, et niiskus ja taimed läbi maapinna terrassi vahele ei poeks. Tekstiilikihi enda võiks kergelt liivaga katta, et närilised seda ei kahjustaks,“ soovitas Mihkelson
„Niiskusisolatsioon ja õhutus on terrassi pikaks elueaks üliolulised, mistõttu peaks iga kihi teisest ära isoleerima. Näiteks vundamendi ja puidu vahel peaks olema hüdroisolatsioon, milleks sobib ka klassikaline ruberoid. Ka kahe puitosa, näiteks prussi ja laua, vahel peaks olema isolatsioon – spetsiaalne prussiteip, mis hoiab niiskuse materjalist eemal. Ka pikkupidi järgatud lauadele peaks omavahel paar millimeetrit tuulutusvahet jätma. Samuti tuleks puitmaterjali järgates kõik lõigatud otsakohad terrassiõliga üle immutada, et puidukaitse oleks ühtlane,“ soovitas Mihkelson.
Terrass peaks olema kerge kaldega
„Vundamendile sõrestiku rajamiseks peaks kindlasti kasutama sügavimmutatud materjali, mis aitab puidul 15-20 aastat tugevana säilida. Terrassi aluspinna roovideks peaks kasutama vähemalt 50x100mm paksusega prussi ning arvestama, et mida hõredam on vundamendi samm ja laudade vahe, seda paksemat karkassipuitu läheb vaja ja vastupidi. Pruss võiks olla tavaline ja mitte liigselt hööveldatud saematerjal, sest see võtab immutusainet paremini sisse. Rooviprusside vahe ei tohiks olla laiem kui 40 sentimeetrit – kui alusroov on tihe ja paksust materjalist, siis jääb terrass hiljem jala all tugev ning ei kriiksu,“ rääkis Puumarketi Tartu osakonna juhataja.
„Paljud, kes ise terrassi ehitavad, üritavad seda hästi täpselt loodiga sirgeks ajada, kuid tegelikult võiks teha maja seinast eemale väikese kalde, et niiskus ning vihm jookseks õiges suunas ja ei tekiks veeloike,“ ütles Mihkelson.
Laudade vahe võiks olla minimaalne
Mari-Liis Mihkelsoni sõnul oli varem hästi populaarne pliiatsireegel, ehk sisuliselt kahe terrassilaua vahelist vahet mõõdeti pliiatsi paksusega. „Laudise paigaldus oleneb laua kuivusest, kuid soovitan vahed pliiatsist kitsamad teha. Kui kevadel ehitada ja laud on värskelt immutatud või pole täielikult kuiv, siis tõmbab see hiljem kokku ja vahed muutuvad laiemaks. Nii võib juhtuda, et suve lõpuks saab varba sisuliselt laudade vahelt läbi panna. Seepärast võiks värskemast puidust ehitades olla laudade vahe vaid millimeeter. Kui puit on täiesti kuiv, siis võib vahe ka veidi laiem olla. Kindlasti ei soovita laudasid päris kokku panna, vaid jätta neile talvel niiskusega paisumiseks ruumi,“ ütles Mihkelson.
Laudise paigaldus oleneb laua kuivusest, kuid soovitan vahed pliiatsist kitsamad teha. Kui kevadel ehitada ja laud on värskelt immutatud või pole täielikult kuiv, siis tõmbab see hiljem kokku ja vahed muutuvad laiemaks.
„Terrassilaudasid saab kinnitada klassikaliselt kruvi pealt sisse lastes, aga kasutatakse ka klambreid, mille kinnitus näha ei jää. Kindlasti ei tasu terrassi ehitamiseks kasutada suvalisi kipsikruvisid, sest need ei kannata niiskust. Kruvidel on niiskuskindluse järgi keskkonnaklassid ühest viieni, millest 3-5 sobivad välikasutuseks. Kui terrass asub soolasema ja happelisema keskkonnaga mereäärses kohas, siis tasuks kasutada roostevabasid ja kõige kõrgema keskkonnaklassiga kruvisid,“ soovitas Mihkelson.
Kruvidel on niiskuskindluse järgi keskkonnaklassid ühest viieni, millest 3-5 sobivad välikasutuseks. Kui terrass asub soolasema ja happelisema keskkonnaga mereäärses kohas, siis tasuks kasutada roostevabasid ja kõige kõrgema keskkonnaklassiga kruvisid.
„Puitlaudise paigaldamisel on oluline ka selle asetus – tuleks vaadata, et südamiku pool jääks üles. Kuna laud kuivab südamikust niiöelda väljapoole, siis õigetpidi paigaldades jookseb vesi pinnalt maha ja ei teki loike. Rihveldatud laudasid ostes on tootja sellega arvestanud ning seepärast peaks soontega poole ülespidi keerama,“ lisas Mihkelson.
