Ekspert selgitab, miks võiks iga palgasaaja II pensionisamba omaosalust tõsta
Sel aastal avanes pensionikogujatel esmakordselt võimalus suurendada oma II samba sissemakseid. Kui varasemalt koguti pensionisambasse automaatselt 2% oma palgast, millele riik lisab omakorda 4%, siis novembri lõpuni saab esitada taotluse omaosaluse tõstmist 4% või 6% peale. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson selgitab, miks võiks sellest võimalusest kinni haarata ning kumb variant on praegu populaarsem.
Eksperdi sõnul on mitmeid põhjuseid, miks II samba maksete määra suurendada. „OECD uuringu järgi hakkavad eestlased pensioniikka jõudes saama pensionit kõigest 34,4% oma senisest töötasust. Selle teadmise pealt saab juba igaüks mõelda, kas kolmandik praegusest palgast on mugava ja muretu pensionipõlve jaoks piisav – enamasti see nii ei ole,“ sõnas Madisson.
Selle teadmise pealt saab juba igaüks mõelda, kas kolmandik praegusest palgast on mugava ja muretu pensionipõlve jaoks piisav – enamasti see nii ei ole.
Lisaks tuleviku kindlustamisele räägib omaosaluse tõstmise kasuks ka maksuefektiivsus. Kuigi pealtnäha võiks sama hästi suurendada ka regulaarset sissemakset III sambasse, on kahe pensionisamba vahel siiski oluline erinevus. II samba puhul jõuab kogu investeeritav summa brutopalgast otse ja kohe pensionifondi ning hakkab seal tulu teenima, kuid III samba puhul hoitakse algselt tulumaks kinni ning kuna tulumaksutagastust saab taotleda vaid korra aastas, saab selle summa investeerida alles hiljem.
„III sammas on ja jääb alati täiendavaks pensionisambaks ehk kelle sissetulek vähegi võimaldab, võiks kindlasti nii II kui ka III samba makse suurendamise peale mõelda, kuid alustada võiks II sambast,“ lisas fondijuht. Kui otsus omaosalust tõsta on tehtud, tuleb otsustada kas valida 4% või 6%. Madissoni sõnul on see samm igaühe puhul individuaalne ning abiks saavad olla näiteks erinevad kalkulaatorid, mis aitavad valitud maksemäärast paremini aru saada. Kindlasti tasub analüüsida, kuidas mõjutab osaluse tõstmine inimese igakuist eelarvet ehk kui 6%-le tõstmiseks võimalused puuduvad, siis võiks mõelda, et äkki õnnestub osalust tõsta vähemalt 4%-le.
III sammas on ja jääb alati täiendavaks pensionisambaks ehk kelle sissetulek vähegi võimaldab, võiks kindlasti nii II kui ka III samba makse suurendamise peale mõelda, kuid alustada võiks II sambast.
Ta lisas, et osamakse suuruse muudatus ei ole pöördumatu: „Maksumäära saab muuta üks kord aastas ehk kui personaalne eelarve peaks muutuma pingeliseks, saab alati madalama määra juurde tagasi minna.“
Maksumäära saab muuta üks kord aastas ehk kui personaalne eelarve peaks muutuma pingeliseks, saab alati madalama määra juurde tagasi minna.
Maksumäära muutmist soovitab ekspert ette võtta ka inimestel, kellel on sissetulekutes olnud pikem mõõn ning kes nüüd saaksid pensioni kogumisel oma eesmärkidele n-ö järele jõuda. „Määra tõstmise abil on võimalik pensioniks vajaliku summa kogumise protsessi kindlasti kiirendada – seega tasub see samm kindlasti ette võtta kõigil, kelle rahakott seda vähegi kannatab.“
Määra tõstmise abil on võimalik pensioniks vajaliku summa kogumise protsessi kindlasti kiirendada – seega tasub see samm kindlasti ette võtta kõigil, kelle rahakott seda vähegi kannatab.
Kuigi maksemäära muudatuse avalduste tegemine alles algas, on seda võimalust kasutanud juba enam kui 26 000 inimest, mis on Madissoni sõnul suurepärane tulemus. Suurem osa inimestest on uueks osamakseks valinud maksimaalse osalusmäära ehk 6% ning tema sõnul näitab see, et II sammast puudutavad teadmised kui ka turvatunne on aastatega paranenud ning inimesed mõtlevad oma tuleviku peale aina rohkem. „Ühest küljest tunnevad investorid, et tootlus on neile sobiv, teisalt aga tuntakse ja teadvustatakse ka vastutust oma tuleviku ja pensioniea suhtes.“
