Kui pikk on keskmiselt valveseadmete eluiga?

Koju või ärihoonesse tehnilist valvet paigaldades tuleb arvestada, et nagu kõik elektroonilised seadmed, väsivad ka valvesüsteemide komponendid. Kui valvelahendus on vana, ei pruugi see edastada häiresignaale – ohuolukorras tähendab see tõsiseid tagajärgi.

Valvesüsteem koosneb erinevatest seadmetest, nagu sõrmistik, juhtimisseade, erinevad andurid ja kaamerad. Valvelahenduse juurde kuulub ka suitsu- ja vinguandur. Komponentide eluiga on keskmiselt 10 aastat. See ei tähenda alati, et kogu süsteem tuleks mõne üksiku seadme väsimisel välja vahetada – neid saab asendada. Nii saab pikendada kogu süsteemi eluiga. Samuti on oluline regulaarne ja korrektne hooldus.

Kõige sagedasemad mured

Kui valvesüsteem annab rikketeate, ei tähenda see automaatselt, et eluiga on möödas. Samuti ei reeda vananemist kulunud korpus – süsteem võib vaatamata esteetilise välimuse puudumisele väga hästi töötada. Foruse valvesüsteemide spetsialist Jarno Dikker kinnitab, et kõige sagedamini tuleb vahetada süsteemi akusid. Keskmiselt kestavad valvesüsteemi akud 3-4 aastat.

Patareidega töötavate vanemate süsteemide puhul peab patareisid vahetama kord aastas või tihedamini. Samuti võib ette tulla, et mõne anduri elektroonika väsib ja vajab vahetust. Kaamerad reeglina kiirelt rikki ei lähe, kui need on paigaldatud õigesti ja sobivasse keskkonda.

Igas süsteemis on olulise tähtsusega suitsuandur. Olenevalt tootjast ja hinnast on suitsuanduri eluiga 3-10 aastat. Seega tuleks andurit regulaarselt kontrollida, sest aja jooksul kaotavad sensorid oma tundlikkust.

Tehnoloogia kogu aeg areneb ning nii võib vanemate süsteemide puhul veel ette tulla, et teatud komponente ei saa enam valvesüsteemi ühildada, lisas Foruse nõrkvoolusüsteemide spetsialist Martin Luik. Näiteks 15 aastat vana sõrmistik ei ühildu tänapäevaste lahendustega.

Keskkonnal oluline roll

Kas valveseadmed peavad kauem vastu kodus või äripinnal? Jarno Dikker ütleb, et see oleneb eelkõige keskkonnast – niiskusel ja kuumusel on suur roll. Näiteks tootmishoonetes ja ladudes võivad seadmed vett saada ning tõstukid ja masinad seadmeid vigastada. „Kõrge temperatuur väsitab süsteem kiiremini – elektroonikakomponendid vananevad ja aku läheb kiiremini läbi. Lisaks võib kuumus tekitada valehäireid,“ sõnas Dikker.

Kõrge temperatuur väsitab süsteem kiiremini – elektroonikakomponendid vananevad ja aku läheb kiiremini läbi. Lisaks võib kuumus tekitada valehäireid.

„Kui seadmed paiknevad väljas, tuleb kindlasti neid tihedamini kontrollida. Aeg-ajalt võivad putukad sinna pesa teha. See segab häire edastamist ning kurnab kogu süsteemi,“ lisas Luik.

Forus on oma praktikas näinud, et inimesed tellivad aeg-ajalt üle terve maailma endale ise erinevaid seadmeid kokku ning eeldavad, et need saab valvekeskusega hõlpsalt ühendada. Foruse spetsialistid seda ei soovita. Hiinast tellitud seadmete kvaliteedis ei saa olla kindel ja need ei pea kaua vastu. Teine probleem on ühilduvus juhtimiskeskusega.

Kuidas saan aru, et süsteem on väsinud?

Nii Jarno Dikker kui ka Martin Luik kinnitavad, et kogu valvesüsteem tuleks välja vahetada, kui objektilt ei ole võimalik ühegi sidevahendiga edastada rohkem signaale, kui ainult üldhäire.

Ühe valvesüsteemi keskmiseks elueaks võib nende sõnul lugeda 15 aastat, kui alati on oluline roll keskkonnal ja regulaarselt kontrollil ning hooldusel. Kui elektroonika on vana, võib see põhjustada ka valehäireid. Kokkuvõttes võib aga öelda, et enne 2000. aastat paigaldatud valvesüsteemid on pigem vanad ja vajavad välja vahetamist.

Valvesüsteemi peaks regulaarselt hooldama vähemalt kord aastas. Hoolduse käigus puhastab väljaõppinud tehnik andureid, kontrollib akude töökindlust ja katsetab, kas häireedastus töötab. Lisaks annab tehnik kindluse, et süsteem on korrektselt paigaldatud.

Kindlasti ei tohiks valvesüsteemi ise hooldada, välja arvatud juhtmevabade andurite patareide vahetus. Suitsuandurit ei tohiks samuti ise lahti võtta. Valveseadmete hoolduseks on mõeldud spetsiaalsed vahendid ja ise hooldades võid kergelt seadmed ära lõhkuda.