Kuidas psühholoogilised mõjutused on muutnud erinevate põlvkondade finantskäitumist
Kui osad inimesed usaldavad oma säästetud raha hoida üksnes kodus padja all, siis teised paiskavad julgelt iga vaba sendi hoopis näiteks krüptosse. Inimese finantskäitumisel on mitmeid erinevaid mõjutajaid, kuid selgelt eristuvad ka jooned erinevate põlvkondade vahel. Psühholoog selgitab lähemalt, kuidas suhtub rahasse X-, Y- ja Z-põlvkond.
Generatsioone eristatakse sünniaastate järgi: X-põlvkond hõlmab aastatel 1965–1980 sündinud inimesi, Y-põlvkond aastatel 1981–1996 sündinud inimesi ning Z-põlvkond alates 1997. aastast sündinud inimesi. Nende käitumist ja harjumusi on selgelt kujundanud muutuv majanduskeskkond, tehnoloogia ja kultuurilised muutused.
Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen märgib, et panga statistikast ilmnevad küllaltki selged jooned erinevate põlvkondade vahel. Kõige silmapaistvam nendest on muidugi see, kuidas üldse pangateenuseid kasutatakse. „Näiteks kasutavad noored tänapäeval maksmiseks enamasti Google Payd, Apple Payd, nutikella või isegi maksesõrmust, millest tulenevalt füüsiline pangakaart ei olegi enam vajalik,“ ütles Hakiainen
Citadele statistikast näeb, et 63% aastatel 1945–1964 sündinud inimestest teeb makseid internetipanga vahendusel. Selline makseviis ei ole noorematele põlvkondadele enam atraktiivne: X-põlvkond eelistab valdavalt maksta mobiiliäpis (66%), mitte internetipangas (34%), Z-põlvkonnas domineerib aga mobiiliäpp tugevalt – seda kasutab 97% nooremast generatsioonist.
Säästud sokis või pilves
Psühholoog Jekaterina Vintere selgitab, et X-põlvkond on kogenud rohkem majanduslikke väljakutseid, mistõttu nad on pigem skeptilisemad riigi pakutavate sotsiaalsete tagatiste suhtes. Selle põlvkonna esindajatel on enamasti rohkem laene ning nad investeerivad sagedamini aktsiaturule, võlakirjadesse või kinnisvarasse.
Viimaste Citadele andmete kohaselt kasutab X-põlvkond raha kogumiseks kaks korda rohkem tähtajalisi hoiuseid kui Y-põlvkond, kuigi kokkuvõttes on tähtajalised hoiused kõigis põlvkondades populaarsem kui kogumiskonto. Siiski kõik põlvkonnad hoiavad endiselt enamiku oma olemasolevatest rahalistest vahenditest lihtsalt arvelduskontol.
Psühholoog Jekaterina Vintere selgitab, et X-põlvkond on kogenud rohkem majanduslikke väljakutseid, mistõttu nad on pigem skeptilisemad riigi pakutavate sotsiaalsete tagatiste suhtes.
„Y-põlvkonna finantsharjumusi on mõjutanud muutuste ja finantskriisi aeg. Sellest tulenevalt näeme, et finantsstabiilsus on selle põlvkonna jaoks prioriteet ning neid huvitavad kõrge tootlusega hoiused. Sageli on neil inimestel suured rahalised kohustused, mis raskendab pensioniks või muudeks eesmärkideks säästmist,“ selgitas Hakiainen.
Y-põlvkonnal on palju sarnaseid jooni Z-põlvkonnaga: nad on tehniliselt taibukad ja haldavad oma rahaasju sageli mobiiliäppide ja veebilahenduste kaudu. Nad on ka avatumad investeeringutele ning eelistavad riskantsemaid valdkondi, nagu aktsiad ja krüptovaluuta.
Rahatarkuse määravad erinevad tegurid
Erinevate põlvkondade rahatarkuse tase on peamiselt tingitud majanduslikest ja sotsiaalmajanduslikest muutustest.
„Majandus- ja töösuhted muutusid tunduvalt, kui toimus üleminek plaanimajanduselt turukapitalismile. Lisaks on praegune põlvkond sündinud peredesse, kus materiaalne kindlustatus ja suhtumine rahasse on veidi teistsugune kui minevikus – noored on nüüd rahaliselt kindlustatumad kui eelmistes põlvkondades, seega on suhtumine rahasse palju vabam,“ selgitas Hakiainen.
Erinevate põlvkondade rahatarkuse tase on peamiselt tingitud majanduslikest ja sotsiaalmajanduslikest muutustest.
X- ja Y-põlvkonnad on need, kellel on täna parimad finantsharjumused. Need inimesed teavad, kuidas säästa, ja mõnikord on nad isegi kitsid. Noorem põlvkond seevastu ei säästa aktiivselt tuleviku jaoks.
Suurte erinevustega on just Balti riikide põlvkonnad
Psühholoog Jekaterina Vintere sõnul on generatsioonide vahelised erinevused eriti nähtavad Balti riikides, kuna siin ontoimunud suured muutused. „X-põlvkond on läbinud palju suuremaid kultuurilisi ja majanduslikke raskusi. See tähendab, et nad tunnevad end emotsionaalselt palju vähem turvaliselt, mistõttu nad on kokkuhoidlikumad ja usaldavad vähem tundmatuid investeeringuid. Y-põlvkond on tõenäoliselt tundnud suuremat rahalist vabadust ja püüab olla rohkem nagu Z-põlvkond, kuid neil on ka püsiv ebakindlustunne ja liialdatud säästmise soov. Z-põlvkonna esindajad on vabamad: nad otsivad töölt tähendust, õnne ja uusi kogemusi,“ hindas psühholoog Jekaterina Vintere põlvkondade erinevusi.
Ka tööga seonduvates küsimustes on tajutavad põlvkondlikud eripärad. Psühholoogi sõnul on X-põlvkonna inimesed orienteeritud sellele, et neil oleks üldse töökoht. Nad püüavad teha kõik, et tööandja oleks rahul ja neil säiliks stabiilne sissetulek. Y-põlvkond käitub sarnaselt, kuid nad arvestavad rohkem isiklike vajadustega ja ei karda töökohta vahetada, kui see ei vasta ootustele. Z-põlvkond on teiste põlvkondade juhtidele suurimaks väljakutseks, sest nad esitavad tööandjatele rohkem nõudmisi, vahetavad vabalt töökohti ja tegelevad sageli põnevama ja paremini tasustatud töö otsimisega.
Eksperdid on siiski üldiselt nõus, et finantskäitumist kujundavad nii individuaalsed asjaolud kui ka isiklik kogemus. Lisaks muutub finantskäitumine aja jooksul sõltuvalt majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest.
