Mida teha kolides oma elektrilepinguga?
Kui igapäevaselt elektrilepingu sõlmimisele mõelda ei ole vaja, siis elukoha vahetuse puhul on see paratamatult teema, millega tuleb kokku puutuda. Enefit selgitab, kuidas käituda elektritoimingutega nii sisse kui välja kolides ning mis juhtub olukorras, kus elektrimüüja jääb sootuks valimata.
Selleks, et kodus oleks elekter, on vaja sõlmida kaks eraldi lepingut: võrguleping ja elektriostuleping. Võrguleping on elektritarbimise seisukohast kohustuslik, kuna selle alusel varustab võrguettevõtja tarbimiskohta elektriga. Ilma võrgulepinguta elektrilepingut sõlmida ei saa.
Selleks, et kodus oleks elekter, on vaja sõlmida kaks eraldi lepingut: võrguleping ja elektriostuleping.
Elektrileping seevastu võimaldab valida endale sobiva elektrimüüja ning paketi, mis kattub sinu soovide ja vajadustega.
Kui müüd korterit või maja
Uues tarbimiskohas sõlmitava elektrilepingu üheks eelduseks on kehtivate lepingute puudumine. Seega enne, kui asud uut lepingut sõlmima, lõpeta kõigepealt oma vana võrguleping. Võrgulepingu saad lõpetada 30-päevase etteteatamisega oma võrguettevõtja juures.
Võrgulepingu lõppemisega lõppeb automaatselt ka sinu olemasolev elektrileping, selleks ei ole vaja eraldi oma elektrimüüjaga ühendust võtta.
Kui oled teada andnud, et soovid võrgulepingut lõpetada, saab järgmine elanik oma võrgulepingut sõlmima asuda. Kui uut lepingut ei sõlmita 30 päeva jooksul pärast vana lepingu lõpetamissoovi esitamist, lülitatakse vool tarbimiskohas välja.
Kui ostad korterit või maja
Esmalt tee kindlaks, et tarbimispunktiga ei oleks seotud ühtki kehtivat võrgulepingut. Seejärel saad endale uut lepingut sõlmima asuda. Võrgulepinguga lepitakse muuhulgas kokku tarbimiskoha elektriga varustamise tingimused, võrguteenuse hinnapakett ja kontaktandmed info edastamiseks, näiteks plaaniliste katkestuste korral.
Võrguleping tuleb sõlmida võrguettevõtjaga, kelle piirkonnas sinu kodu asub. Elektrilevi võrgupiirkonna kliendina saad võrgulepingu sõlmida Elektrilevi e-teeninduses ning selle hiljem seal ka lõpetada.
Soovitame samal päeval võrgulepinguga sõlmida ka elektrilepingu – nii hakkavad mõlemad kehtima ühel ajal. Enefiti pakutavad elektripaketid jagunevad sisult kaheks: fikseeritud ehk „Kindel“ ja börsihinnaga ehk „Muutuv“ pakettideks. Kõiki meie pakette on võimalik vastavalt oma soovidele personaliseerida: näiteks valida taastuvenergial põhinevana või määrata sobiv hinnatüüp ehk tariif.
Mis saab siis, kui elektrimüüja jääb valimata?
Kui sul on kehtiv võrguleping, aga pole sõlminud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis tarbid elektrit üldteenuse alusel.
Üldteenus tähendab seda, et saad küll elektrilepinguta elektrit tarbida, kuid elektrihind kujuneb sinust sõltumatult. Üldteenuse baashinna aluseks on tootmishind, millele lisandub müüja kulukomponent. Baashinna ehk tootmishinna kinnitab Konkurentsiamet elektrituru seadusest tulenevalt.
Kuivõrd üldteenus ei ole seotud enam börsihinnaga, on sellest täna kujunenud üks kallimaid lahendusi turul. Kui soovid üldteenuselt lahkuda, pole vaja teha muud, kui sõlmida elektrileping endale sobiliku elektrimüüjaga.
Elan korteris, kus elekter on ühistu ühisostul – kuidas sel juhul toimida?
Ühisost tähendab, et võrgu- ja elektriarvete tasumist korraldab ühistu, omanik või haldur. Korterite omanikud või üürnikud on sellisel juhul alltarbijad, kes ei saa elektrimüüjat valida või vahetada ega pea sõlmima eraldi võrgu- või elektrilepingut.
Kui elektriteenust ostetakse ühistu kaudu, kehtivad kõigile ühistu liikmetele ühised elektriostu tingimused. Vastupidiselt üksikostule, kus igal korteriomanikul on võimalik ise otsustada, milliselt elektrimüüjalt ja millistel tingimustel ta elektrit ostab.
Soovi korral on võimalik minna ühisostult üksikostule. Sel juhul peab see olema ühistu liikmete üksmeelne otsus, kuna ühisostult üksikostule on võimalik üle minna vaid terves majas korraga.
Kolimine on hea aeg, kus võrgu- ja elektrilepingu kõrval üle vaadata ka oma hoone elektrisüsteem. Lisaks ohutuse kontrollimisele saavad Enefiti elektrikud abiks olla nii suuremate kui väiksemate elektritööde puhul nagu näiteks pistikupesade, lülitite, elektrijuhtmete paigaldamine ja vahetamine või elektriseadmete võrku ühendamine.