KAS TEADSID, et tänapäevane turvakaamera oskab ka ehmatada?

Eestis on oluliselt kasvanud varguskatsete hulk nii kodudest kui suvemajadest, aga ka metsloomade tungimine taludesse, suvilatesse ja kohati lausa kesklinna. Mõned lihtsad sammud aitavad vähendada korraga mõlema ohu riski, annab nõu Viking Security häirekeskuse juht Ergo Oolup.

Viking Security kogenud turvajuhi Ergo Oolupi sõnul on see sügis ja talv halvas mõttes erilised, sest korraga on võimendunud kaks eramajade, ärikruntide ja suvilate omanikke painavat probleemi.

Peamise ohuna tõi turvaekspert välja järsult kasvanud varguste ohu nii kodudes kui ettevõtetes.

“Näiteks poodidest üritati suvel varastada kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Mullusest palju rohkem on rattavargusi. Kipub olema nii, et majanduslikult keeruline aeg kasvatab ka kuritegevust,” selgitas Oolup.

“See aasta on vist ka rekordiline selle poolest, kui palju kiskjaid metsast inimasustuse keskele jõuab. Sügisel oli sisuliselt üle nädala kuulda, kuidas mõni hunt, rebane või ilves koduloomi murrab. Nüüd talvel lisanduvad neile jänesed, põdrad ja metskitsed, kes tulevad julgelt ka äärelinna. Ohus on lisaks loomadele ka kõik hoovides leiduvad taimed ning õuemurust jääb järgi songermaa,” nentis asjatundja.

Üheks põhjuseks on Oolupi sõnul metsade raiumine ja loomade elupaikade kokkutõmbumine.

“Kui vana jahimaa asemel laiub saagist tühi raiesmik, samas turvamata aedlinna tuled paistavad, siis pole ime, et loomad leiavad toiduotsingul üles inimeste kodude prügikastid ning mõnikord langevad saagiks ka koduloomad,” tõi Oolup välja.

Viking Security ekspert andis kolm soovitust, kuidas kerge vaeva ja vähese kuluga kodu korraga nii metsloomade kui varaste vastu veidi rohkem kaitsta.

Tänapäevane kaamera oskab ka ehmatada

Kui metsloom on õuele jõudnud, siis kõige lihtsam ja ka loomasõbralikum viis kahju vältida on loom ilma teda vigastamata minema hirmutada. Selle jaoks on hea lahendus näiteks tänapäevane turvakaamera, millel on sisseehitatud kõlar. See on ennekõike mõeldud näiteks ukse taha jõudnud kulleriga suhtlemiseks, aga selle kaudu saab anda ka sireeni ja ühtlasi lasta kaamerast tugevat LED-valgust, millest loomade vastu piisabki.

Kaamera olemasolu kui selline aitab heidutada ka vargaid – profivargad valivad sihtmärke, kus on minimaalselt turvasüsteeme. Tasub märkida, et nagu igasuguse elektroonika, nii ka koduste turvakaamerate hinnad on viimastel aastatel muutunud pigem taskukohasemaks.

Tänapäevaste kaamerate jaoks ei pea ka vedama juhtmeid ega puurima auke, vaid kaameraid on pigem sama mugav üles panna nagu suitsuandurit.

Ehita müür

Kõige lihtsakoelisem lahendus on mõnikord ka kõige tõhusam – enamikku loomi aitab hoovi pealt eemal hoida lihtsalt korralik kõrge ja tihe aed või tara. Veel parem, kui tara täiendab elektrikarjus.

Tõsi, vaade õue pealt ümbruskonnale võib olla madala aia või ainult näiteks hekiga parem. Aga kui ümberringi on miljööväärtust pigem keskpäraselt või on seda nähtud küll, siis võib mõelda sellele, et tugevama aia ehitamine on ilmselt kordades odavam kui kahju, mida loomad ühelainsalgi talvel võivad tekitada.

Ka varaste vastu aitab kõrge aed rohkem, kui sageli arvatakse. On tõsi, et õuele ja majani pääsemiseks pole raske aiast üle ronida. Küll aga võtavad vargad sihtmärgi valikul arvesse põgenemise kiirust – arvestades võimalikke alarme ja tähelepanelikke naabreid. Ning väljudes ollakse koormatud varastatud esemetega nagu näiteks kodutehnika. Kõrge aed, mille lukus väravat ei saa võõras ka seestpoolt avada, on oluline heidutus.

Ära ise ahvatle

Veel enam on kõrgest aiast kasu seeläbi, et see oluliselt halvendab vaadet õuele ja akendest majja sisse ning takistab sellega varguse planeerimist. Liiga tihti muudavad inimesed ise oma hoovid või majad varaste sihtmärgiks sellega, et jätavad väärtuslikud esemed kõigile nähtavasse kohta, kuigi poleks mingi vaev neid kasvõi õuest keldrisse või akna alt teise tuppa tõsta. Üleüldiselt tuleks järgida reeglit, et mis ei jää silma, ei jää ka näppu.

Sama loogika kehtib ka metsloomade puhul. Kutsumata külalisi metsast julgustab kodu või suvila õuele tulema näiteks see, kui neid läheduses toita. Samuti tuleks vältida, et loomad saavad konkreetsest kohast niiöelda eduelamuse – kui korra on selle hoovi pealt toitu leitud, tullakse ilmselt uuestigi otsima. Selle jaoks tuleks näiteks prügikastid hoida lukus või hoovi pealt üldse ära.

Ergo Oolup tõi veel välja, et sel talvel tasuks maakodudes ja suvilates käia tavapärasest sagedamini ka ise füüsiliselt kohal.

“Niimoodi saab kasvõi õuele või aia ümber jäänud jälgedest aru, kas metsloomad on üritanud sisse pääseda, ning saab vajadusel näiteks puid veel lisaks võrkudega kaitsta. Varastega on asi aga vastupidine – kui maja ümber on värskeid inimeste jälgi ja muid märke pererahva kohalolust, siis see vähendab indu seda maja sihtmärgiks valida,” selgitas Viking Security häirekeskuse juht.