Matkaautoga maailma avastama: kas investeerida või ajutiselt rentida?

Matkaautod on vallutanud eestlaste südamed – suviseks ringreisiks masina rentimine nõudis tänavu juba aktiivset otsimist. Järgmise aasta puhkuseks plaane tehes uuris Coop Panga liisingu äriliini juht Martin Ilves, kas rentimise asemel oleks kasulikum hoopis matkaauto endale soetada. Ta jagab oma pere kogemusele tuginedes praktilisi nippe matkaauto valimiseks ja puhkusereisi nautimiseks.

Liisimise kõrval annab matkaautode populaarsus tunda ka rentimisel – kui aprillis jaanieelseks nädalaks masinat otsima hakkasin, olid enamike rentijate broneerimiskalendrid juba täis. Paistab, et matkaautod on Eesti tulnud, et jääda. Õnneks suutsin tihedast kalendrist hoolimata endale sobiva masina leida ja Eestit avastama asuda.

Varasemast kogemusest teadsin, et kaks või isegi neli päeva on autoreisiks liiga vähe, mistõttu otsustasin rentida matkaauto terveks nädalaks. See on korraliku matka puhul kujunenud juba vaat et miinimumnormiks. Motorhome.ee-st renditud matkaauto oli uhiuus Roller Team Kronos 265/2. Et midagi olulist maha ei jääks, siis otsustasin võtta täiskomplekti – kaasa saime välimööbli, grilli, voodipesu, käterätid ja lauanõud. Kahele täiskasvanule ja kahele lapsele jagus ruumi piisavalt.

Õnneks sarnaneb matkaauto juhtimine jalgrattasõidule – kui kord selgeks saadud, siis teistkordselt rooli istudes 7,5-meetrine sõiduk enam ei hirmuta. Minu esimesel matkaauto reisil käis mul küll korraks peast läbi küsimus, et kas ikka saan selle juhtimisega hakkama, kuid peale esmase tunnetuse kätte saamist jõudsin nii toona kui ka nüüd tõdemuseni, et pole see nii keeruline midagi. Tahavaatepeeglisse vaatasin küll esiti tavapärasest rohkem, et ma harjumuspärasest suurema masina tagaosaga midagi ei riivaks, kuid tunni pärast oli juba tunne nagu oleksin sõiduauto roolis.

Kas mõistlikum on matkaauto rentida või osta?

Uue või vähekasutatud matkaauto ostmine on üsna kallis, kuid perekond, kes teeb enam kui kaks reisi aastas, võiks rentimise alternatiivina ka liisingu peale mõelda. Seda eelkõige juhul, kui tutvusringkonnas on ka teisi usaldusväärseid huvilisi, kellele saaks kulude kokkuhoidmiseks matkaauto välja laenata. Paarinädalane rendiperiood katab juba 3-4 kuu liisingukulu.

50 000-eurose matkaauto liisingu sissemakse on 6-aastase liisinguperioodi puhul umbes 20 protsenti ja jääkmaksumus 30 protsenti ostuhinnast. Sellise masina kuumakse tuleb 400 euro kanti, millele lisandub kindlustus. Liisimise kasuks räägib tõsiasi, et matkaauto puhul on tegemist varaga, mis ajas oluliselt ei amortiseeru – hästi hoitud matkaauto hind püsib oluliselt paremini kui tavalisel sõiduautol.

Sihtkoha valik määrab kogemuse

Paljud avastavad matkaautodega Balti riike, põhjanaabreid ja kaugemaid Euroopa riike. Mainimist väärib ka Norra, mis on tuntud kõrge hinnataseme poolest, kuid matkaautoga tuleb seal perekondlik kogukulu üsna mõistlik kui osa toidukraamist Eestist kaasa võtta. Põhjamaad on ka ühed kõige mõnusamad ja sõbralikumad kohad just matkaautoga reisimiseks. Reisi planeerimiseks on hea kasutada rakendust nimega Park4night, kust leiab palju ööbimiskohti koos kasutajate kommentaaridega.

Meie puhkuse eesmärk oli aga veeta jaanipäev Eestis. Esimese õhtu ööbimiskohaks valisime Saadjärve Kukulinna ranna, mida meile soovitati Elistvere loomapargist. See on ideaalne just lastega peatumiseks – seal said nad madalas vees ujuda ja kalu taga ajada. Toidukraami ostsime me kaasa Saadjärve Coopi poest ja õhtu lõpetas järve kaldal peetud piknik koos päikeseloojangu vaatega. Täpselt see, mida olime soovinud!

Uni oli hea ja hommikul nautisime taas sööki järve kaldal. Matkaauto boonuseks on kindlasti see, et puudub check-out time ja ei pea eriti ka asju pakkima. Kuna oluline oli lastele rõõmu valmistada, siis päev möödus paari kilomeetri kaugusel Vudila Mängumaal, mida soovitan julgelt, eriti kui ilm on suviselt päikeseline.

Edasine siht oli meil Lõuna-Eesti, aga sõita me väga palju ei jõudnudki, kui juba parkisime matkaauto Kiidjärvel Ahja jõe kalda äärde. Seekord olid lastel kalade asemel eksootikaks südasuvised parmud. Õhtu lõpetas muidugi suvine grill.

Järgmise päeva kohustuslik osa oli Taevaskoda, Eesti vastus Grand Canyonile. Kuna eesmärk oli õhtuks Saaremaale jõuda, siis tuli maha sõita päeva pikim ots ehk ligi 300 km. Tuleb tunnistada, et polnud hullu ja erinevalt sõiduautost said lapsed mugavalt laua ääres joonistada ja ka (jäätise)peatusi ei nõutud nii tihedalt kui oleks oodanud.

Öö veetsime Muhu väinal. Täitsa 5* ööbimiskoht, millele andis emotsiooni öine äike. Järgmise päeva hommikul jõudsime me sõbra tallu, kus juba käisid jaanisöögi ettevalmistused.

Kuigi läbisime nädala jooksul kokku 1000 kilomeetrit, ei pidanud ma ühelgi päeval pikalt sõitma ja rohkem sain nautida ratastel suvilapuhkust. Luksuslikku elu nautides pääsesime eemale pealinna saginast, et nautida põnevat seiklust. Matkasuvila boonuseks on ka see, et ei pea niitma suvilas üle pea kasvanud rohtu – ehk siis üks õige puhkus, mida julgen soovitada.

Millega arvestada enne oma esimest matkaauto reisi

• Esimesele automatkale mine ainult oma perega. Suurema seltskonnaga teele asudes võivad kitsad olud ja intiimne ruum hakata omavahelisi suhteid muserdama.
• Päeva kilometraaž võiks olla pigem väiksem kui suurem, maksimaalselt paarsada kilomeetrit, sest nii jääb lahedalt aega ka mõnusateks peatusteks.
• Võimalusel võiks vältida kruusateid – rendisõidukiga ei lubata kruusal sõita ja tõenäoliselt oleks ka tekkiv müra väga tüütu.
• Kui rendid matkaauto, mis pole täiskomplekteeritud, mõtle hoolega, mida võiksid väljasõidul vajada ja paki see aegsasti kaasa (pott, pann, terav nuga, voodiriided, grill jne).
• Arvesta, et olud toiduvalmistamiseks on kitsad ja seetõttu tasuks eelistada sööke, mis kiirelt valmivad.
• Võimalusel väldiksin matkaautoga sõitmist Tallinna kesklinnas. Maanteel on liiklemine väga mugav, sest võrreldes tavaautoga asub juhiiste kõrgemal – nii on tee jälgimine lihtsam ja avardub ka parem vaade suvistele rapsipõldudele.
• Ideaalne kulgemiskiirus on sellise autoga 90-100 kilomeetrit tunnis. 110-kilomeetrise tunnikiiruse juures hakkas matkaauto juba märku andma, et talle tehakse liiga.
• Keskmiseks kütusekuluks kujunes umbes 12 liitrit saja kilomeetri kohta, mis tundub matkaauto suurust arvestades igati normaalne.