Miks ehitatakse üha enam tehasemaju?
Otsustades omale ehitada maja, siis soovitakse tihtilugu uude koju sisse kolida nii kiiresti kui võimalik. Mitte alati ei toimu aga ehitusprotsess loodetud kiirusega ning sissekolimiseks võib lõpuks kuluda rohkem kui aasta. Selleks, et unistus eramajast täituks kiiremini, langetab üha suurem hulk inimesi valiku tehases tehtud majade kasuks. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane toob välja, millised on tehases valmistatud majade tüübid ja laenuvõimalused.
Rebane selgitab, et mitmel pool maailmas, näiteks Skandinaavias ja USA-s, on tehases toodetud majad muutunud inimeste esimeseks valikuks maja ehitamisel. Selle põhjuseks on mitmed eelised – inimene saab juba eelnevalt näha demo- või valmismaja varianti, ta saab kiiremini sisse kolida ning ehituse ajal on võimalik hinnakõikumine väiksem.
Moodulmaja kui „klotsidest“ täisväärtuslik kodu
Moodulmaja koosneb kokkupandavatest paneelidest, mis on tavaliselt valmistatud puidust. Enim ongi Skandinaavias levinud just puitkarkassmajad, sest lisaks juba väljatoodud eelistele on tegu ka keskkonnasõbralike ning energiatõhusate hoonetega. Kui ehitusplatsile on rajatud vajalik vundament ning paneelid on eelnevalt valmis tehtud, on võimalik maja paigaldada 6–10 nädalaga ning seejärel teha koheselt kõik sisetööd. Siiski võib kodu valmimiseks kuluvat aega mõjutada sellist tüüpi majade kasvav populaarsus, mistõttu on osade tootjate juures tekkinud järjekord.
Kuigi võrreldes teiste majatüüpidega on tegu võrdlemisi odava ehitusviisiga, juhib Rebane siiski tähelepanu, et hinnatõusu mõju on näha ka puitmoodulitest majade ehitamise puhul. „Viimaste aastate puiduhindade tõusu tõttu on loogiliselt kasvanud ka puitkarkassmajade hind, mistõttu on oluline, et ostjatel oleks juba enne pangalaenu taotlemist täpselt teada, kui suurt elamispinda neil vaja on,“ viitab Rebane sellele, et oluline on varajases faasis teha võimalikult ligilähedasi arvutusi projekti kogumaksumuse kohta.
Tehasemaja – kompaktne ja püsti paari päevaga
Lisaks moodulitest kokkupandavatele majadele valmistatakse tehastes ka täielikult valmis maju, mis viiakse kohale ja paigaldatakse eelnevalt rajatud vundamendile. Sellised konteinermajad võivad koosneda ühest või mitmest moodulist, mis seejärel soovi korral omavahel ühendatakse. „Tavaliselt on tehases täielikult valmis tehtud majad väikesed – kuni 60 ruutmeetrit, sest nende transport on keerulisem,“ toob Rebane välja. Seetõttu soetatakse eksperdi sõnul selliseid maju kõige sagedamini aia-, suve- või rendimajadeks.
Siiski on mitme mooduli omavahelisel kombineerimisel võimalik saada kokku ka suurem elamispind, mis sobib juba alaliseks elamiseks. „Tehasemaja ostmine on hea valik näiteks neile, kellel on olemas vajalik omaosalus ning kes soovivad oma suve- või saunamaja, aga miks mitte ka alalise kodu juba samaks hooajaks püsti saada. Sellist tüüpi majade paigaldamine võtab aega vaid paar päeva,“ ütleb Rebane. Lisaks on tehasemajade puhul võimalik kliendil osta soovi korral maja juba koos osaliselt tehtud sisetöödega.
Laenuvõimalused sõltuvad majatüübist
Kui kliendil on maatükk olemas, siis moodul- või tehasemaja puhul ei erine laenu saamise protsess palju sellest, mis kehtib ka olemasoleva maja või korteri ostmise puhul. Kui maad ei ole veel ostetud, siis toimub rahastamine üldjuhul kahes etapis – kõigepealt maa ning seejärel maja ostmiseks. „Keerulisem olukord tekib vaid siis, kui maja tootja ei ole valmis ootama panga finantseerimist ning soovib raha näha juba enne hoone paigaldamist,“ toob Rebane välja siiski ühe ohukoha, mis vajaks eelnevalt täpsustamist ning vastava lepinguga kinnitamist.
Kui maja soovitakse soetada kodulaenuga, siis tuleb arvestada, et sellisel juhul peab tegemist olema aastaringselt alaliseks elukohaks mõeldud eluasemega. Lisaks peab kodulaenu saamiseks hoone kinnistusraamatus registreerima. Kui need nõuded täidetud ei ole, siis julgustab Luminori eraisikute panganduse juht sellegipoolest tulla panka konsultatsioonile ning arutada muid võimalusi maja finantseerimiseks.
