Kuidas ja miks peaksid vanemad õpetama lapsi enda järelt koristama? Psühholoog annab nõu

Uuringust selgus, et segamini kodu võib tekitada masendust. Psühholoog nendib, et korras kodu on laste vaimse heaolu jaoks tähtis, korrastamine mõjub neile positiivselt ning lastel on kodu korrashoidmisel oluline roll. Psühholoog jagab praktilisi nippe, kuidas innustada lapsi enda järelt rohkem koristama.

„Korras ja puhtal keskkonnal on positiivne mõju nii lapse heaolule kui ka tema keskendumis- ja õpivõimele. Kui last ümbritsev ruum on organiseeritud, on ta rahulikum ja tunneb end mugavamalt. See omakorda tõstab tuju ning võib isegi ärevust ja stressi vähendada,” sõnas Heaolu Keskuse psühholoog Maria Kanter.

Kanteri sõnul võivad korras tuba ja see, kui asjadel on oma koht, soodustada ka keskendumist, sest nii on lapse ümber vähem tähelepanu hajutavaid asju. „Kui lapsel on õppimiseks või mängimiseks rahulik ja organiseeritud ruum, suudab ta paremini keskenduda ning tõhusamalt õppida. Puhas keskkond loob parema aluse loovuse ja produktiivsuse arendamiseks. Kui laps ei pea tegelema segaduse või korralagedusega, saab laps end paremini väljendada ning kasutada oma energiat loovatel viisidel,” selgitas psühholoog.

Enda järelt koristamine arendab lapse iseseisvust

Enda tekitatud segaduse koristamine võiks kuuluda lapse igapäevaste tegevuste hulka, sest see arendab last ja on talle mitmeti kasulik. „Lapsele enda järelt koristamise õpetamine aitab tal arendada enesevastutust ja iseseisvust. See võimaldab lapsel õppida, et tema tegevustel on tagajärjed ning ta saab ise oma keskkonda korrastada ja selle eest hoolitseda. Kui ta näeb, et segadusest ja korra puudumisest võivad tekkida probleemid (näiteks mänguasjade kadumine või halb keskendumine õppimisel), võib ta motiveeritumalt hakata koristamisele tähelepanu pöörama,” lausus Kanter. Ta lisas, et oma toa koristamine ja asjade oma kohale panemine on hea võimalus arendada lapse motoorseid oskusi ja pakkuda talle käelist tegevust.

Koristamisharjumuse tekitamine ja soodustamine võib olla pikk ja järjepidev protsess, mistõttu tasub nende kujundamisega juba varakult algust teha. „Väikesed lapsed õpivad kiiresti, seega on see hea aeg õpetada neile lihtsamaid koristamisülesandeid nagu riiete kappi panek või laua katmine. Võta korraga ette üks tegevus. Liiga palju ülesandeid korraga võib tekitada tunde, et kõik kasvab üle pea. Kui läheneda kodu korras hoidmisele ühe tegevuse kaupa, õpib laps koristama samm-sammult, ja see läheb lihtsamalt,” tõi Kanter välja.

Koristamine võib ka olla mänguline ja lõbus. Näiteks võib sellest teha väikese võistluse ja koristada aja peale või kasutada hea tuju tekitamiseks ning lapse motiveerimiseks muusikat. „On ka oluline, et laps mõistaks, et koristamine on igapäevaelu osa. Näiteks saab 2-aastasele lapsele õpetada mänguasjade korvi panemist või raamatute tagasipanemist riiulile,” selgitas psühholoog ja lisas, et lapsevanemad võiksid koristamiseks sisse seada kindla korra või ajakava, mis aitab lapsel nende tegevustega harjuda.

Praktilisi nippe väikeste asjade korras hoidmiseks

IKEA Eesti sisekujundaja Anneli Saluste sõnas, et kui asjadel on kindel koht, teeb see ruumi korras hoidmise lihtsamaks nii vanemate kui ka lapse enda jaoks. Tema sõnul on lastele iseseisvuse ja toa korrashoiu eest vastutamise õpetamiseks parim moodus lastetoa hoiulahendused, mis on lastele sobivas kõrguses ja teevad koristamise nende jaoks palju lihtsamaks.

„Lapsed vajavad hästi läbi mõeldud hoiulahendusi mitte ainult suuremate esemete, näiteks rõivaste või mänguasjade tarbeks, vaid ka pisematele asjadele, näiteks kirjutus-, joonistus- ja meisterdamisvahenditele. See tähendab, et isegi kui lastetoas on olemas kapp, kus on piisavalt riiuleid, võib seda täiendada sobivate lisade, näiteks sisukorrastajate, karpide ja kastidega väiksemate asjade jaoks. Isegi riidekappi või sahtlitesse paigutatud rõivad saab panna spetsiaalsetesse kastidesse ja kokku voltida. See teeb asjade korrashoidmise hõlpsamaks ja võimaldab harvemini koristada. Lisaks võiks kastidele ja riiulitele kinnitada sildid, mis lihtsustavad koristamist veelgi,” ütles Saluste. Ta lisas, et kui jätta paljud asjad nähtavale, eriti kui need on väikesed või eri värvi ja kujuga, jätab see mulje, et ruum on segamini.

Sisekujundaja sõnul aitavad kooliealisele lapsele sobivat keskkonda luua pliiatsitopsid, kaustikutele mõeldud ajakirjahoidikud ja teised korrastajad. Kooliealiste laste tuppa sobivad hästi ka perfotahvlid, eriti kui neid kombineerida hoiukorvide, nagide, riiulite, klambrite ja teiste lisadega. See lahendus aitab seinapinda kõige paremini ära kasutada, jättes lauale rohkem ruumi loovateks tegevusteks või õppimiseks.

Õppimiskoha korrashoius mängivad sama olulist rolli sahtlitega kapid ja sahtliboksid, mida saab lisada igale kirjutuslauale – ka neile, millel algselt sahtleid polegi. Samuti sobivad selleks ratastega riiulid, mida on lihtne vajalikku kohta veeretada.

*IKEA koduse elu uuring, 2022.