Tea oma õigusi: töötajad on pahuksis tasustamata ületunde nõudvate tööandjatega
ERGO kindlustuse andmetel on käesoleva aasta esimeses pooles töövaidluste hulk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 30% võrra kasvanud. Kõige sagemini leiavad aset ebaõiglased töölepingu ülesütlemised, sundpuhkustele saatmised ja töötajate karistamised tasustamata ületundidega.
Alates koroona-aastatest on töövaidluste hulk iga aastaga hüppeliselt tõusnud. ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalveti sõnul tunnevad kliendid aina enam reaalset vajadust, et keegi neid õigustega kursis hoiaks. „Kui inimesel on kahtlus ja tal pole aega ega ressurssi ennast seadustega kurssi viia, on tal lihtsam meilt nõu küsida ja saada vaid ühe telefonikõnega koheselt tagasisidet, kas temaga on ebaõiglaselt käitutud,” lisas ta.
Kui on alust vaidlemiseks, avatakse kahjutoimik ja kindlustus teeb kliendi eest edasised vajalikud sammud ise ära. „Olukorras, kus alluvat ninapidi tõmmata üritav juht saab juristilt kirja, loobutakse reeglina ehmatusega omakasupüüdlikust pettuse katsest – mida varem asjatundlikult sekkuda, seda kiiremini saab olukord ka lahenduse,” lisas Kalvet.
Õigusabikindlustusega on juristid alati telefonikõne kaugusel ja erinevalt advokaadi tunnihinnast on keskmiselt 9-15 eurose kuumaksega asjatundlik nõu ja vajadusel õigusabikulude hüvitamine pea kõigile kättesaadav. Kui hetkel on töövaidluste arv 30% võrra tõusnud, siis Kalveti sõnul võib üsna julgelt prognoosida, et majandussurutise süvenedes kasvab ka töövaidlustes õigusabi vajavate inimeste hulk.
Üheks levinumaks vaidluste põhjuseks on Kalveti sõnul ületunnid – sageli ei võeta töömahu suurenedes või mõne töötaja lahkudes juurde uusi töötajaid, vaid suurendatakse selle arvelt olemasolevate töötajate koormust. Tööandjad nõuavad töötajatelt tasuta ületunde, väites, et see on normaalne osa „paindlikust tööajast” või „palga sisse arvestatud”.
„Tööajaga manipuleerimist tuleb sageli ette just noortega, kes on kogenematud ja kahjuks on tööandjaid, kes seda ära kasutavad. Ületunde põhjendatakse reeglina argumentidega, et „sa oled võrreldes teistega aeglasem ja seega peaksid jääma kauemaks” või „kuna sa lõhkusid täna kliente teenindades klaasi, siis jääd kauemaks”. Ületundide tegemine saab aga toimuda vaid töötajaga kokkuleppel ja peab olema tasustatud või täiendava vaba ajaga premeeritud,” rõhutas Kalvet.
Olulised teadmised, mis hoiavad ära võimalikud vaidlused:
- Tööandja ei saa sind survestada töösuhet lõpetama ehk „poolte kokkuleppel” töölepingu lõpetamise kokkulepet allkirjastama.
- Tööandja ei saa nõuda, et võtaksid oma puhkuse välja perioodil, mil tööandjal ei ole sulle tööd pakkuda.
- Juhul, kui tööandja annab märku, et sa ei pea täna tööle tulema, on oluline küsida ka kirjalikku kinnitust, et töötajale ei ole võimalik tööd anda ning töötaja võib kodus oodata kuniks taas tööd tekib. See hoiab ära võimaluse hilisemaks argumendiks nagu poleks töötaja tööle ilmunud.
- Kui pärast sinu koondamist palgatakse sinu ametikohale uus inimene, on tegemist ebaseadusliku koondamisega.
