Aiahooaeg on avatud: kuidas ennast võimalike traumade eest kaitsta?
Suvine aiahooaeg on avatud ning soojad ilmad meelitavad aina rohkem koduaias toimetama. Nimekiri aiatöödest on ilmselt paljudel majaomanikel lõputu ning kohati tundub, et töö aias ei saagi kunagi otsa. Selleks, et aktiivne aiahooaeg kulgeks vigastuste ja asjatute muredeta, on Gjensidige Eesti kindlustusselts koostanud vajalikud näpunäited, mis aitavad aias töötades ohutuse ja tervise eest hoolt kanda.
Need koduomanikud, kes juba maikuus aiatöödega algust tegid, saavad ilmselt juunis pisut vabamalt võtta. Kuid peamised aiatööd, mis enamasti juunis vajaksid tegemist, on väetamine, lehetäide ning teiste kahjurite hävitamine, okste lõikamine, muru niitmine ning trimmerdamine. Teadagi fakt on see, et tegijatel juhtub nii mõndagi ning nii uskumatu kui see ka pole, võib mõnikord ka aiatöid tehes meid tabada mõni ootamatu õnnetusjuhtum.
Kõige tavalisemad vigastused, mis võivad aiatöid tehes juhtuda, on erinevat tüüpi nikastused, vigastused mootoriga tööriistadest ning kriimustustest ja lõikehaavadest põhjustatud infektsioonid. “Ka aiatööd kipuvad olema riskantsed, kuid ohutusreegleid järgides on võimalik seda riski vähendada ning kõik planeeritu asjatute muredeta ellu viia,” ütleb Gjensidige Eesti isikukindlustuse tootejuht Terje Rabe.
Ohutu aiatehnikaga töötamine
Mis tahes tööriistaga töötades on kõige olulisem kaitsta end erinevat tüüpi vigastuste eest. Enne aiatöödega alustamist veendu alati, et kasutatav aiatehnika ja selle tarvikud on tehniliselt korras. Kahjuks kiputakse unustama, kuidas aiatehnikat õigesti ja ohutult kasutada ning ignoreeritakse kaitsevarustuse kasutamist. Näiteks, kui aiatööriista kasutamiseks läheb vaja elektrit, tuleb olla eriti ettevaatlik juhtmete osas. Tihtipeale võib nende otsa komistada ning talvel kahjustada saanud juhtmetest võib ootamatult tekkida lühis.
Samuti on enne mis tahes seadme kasutamist soovitatav tutvuda kasutusjuhendiga. Oluline on meeles pidada, et kõiki reguleerimis-, puhastus- ja remonditöid tuleb teha alles pärast mootori väljalülitamist ja seadme vooluvõrgust lahti ühendamist ning tööriistu ja seadmeid võib kasutada ainult selleks ettenähtud tööks. Väga oluline on mitte jätta lapsi järelevalveta ruumidesse, kus sellised seadmed ja esemed on kergesti kättesaadavad.
Valige aiatöödeks sobiv riietus
On aiatöid, mille tegemisel on soovitatav kanda kaitsevarustust, näiteks muru niitmisel ja trimmerdamisel on soovitatav kanda pikki pükse, kaitseprille ning mürasummutavaid kõrvaklappe. Tavaline muruniiduk teeb lärmi keskmiselt 90db ning kõrvaklappide kasutamine on soovitatav juba 85db müra korral. Muru niitmisel ja trimmerdamisel ei tea me kunagi, mis üllatusi võib muru seest leida ning nii võib näiteks rohuteraga kiviklibule pihta minnes lennata kivi niitjale silma või vastu jalga. Seega tuleks niites ning trimmerdades alati kanda pikkade varrukatega pluusi ning pikki pükse, kinniseid jalatseid ja kaitseprille – seda ka 25-kraadise suveilmaga.
Jalatsite osas on soovitatav kanda kõva tallaga jalatseid, mis kaitsevad jalgu maas olevate okste, muru sees peidus olevate klaasikildude või muude teravate esemete eest. Sama oluline kui kaitseprillid, turvalised jalatsid ning pikad riided, on tööriiete juures ka tööks sobilikud aiakindad, millega saab sõrmi kriimustuste ja hõõrdumise eest kaitsta.
Eksperdid soovitavad ka enne aiatööde alustamist eemaldada kõik ehted, sealhulgas sõrmused, kaelaketid ja käevõrud. Erinevat tüüpi ehted võivad kinni jääda taimede või aiatööriistade külge ja põhjustada erinevat tüüpi vigastusi. Sõrmused on eriti ohtlikud, kuna need on vastupidavamad kui muud ehted ja võivad tööriista külge takerdudes põhjustada tõsiseid vigastusi. “Koduseid aiatöid tehes vigastatakse tihti enamasti nii käsi kui jalgu ning probleemiks on just raskemad vigastused, kus on suured kudede purustused, mille taastamine on keeruline, paranemine kestab kaua ja võib tihtipeale vajada ka kordusoperatsioone,” hoiatas Rabe.
Ka aiatöid tehes on oluline võtta puhkepause ning keha aeg-ajalt sirutada
Enamasti ei ole suviste aiatööde näol tegemist raskete, üleliigset pingutust nõudvate töödega. Sellest hoolimata tuleks aiatöid tehes pöörata tähelepanu ka õigele kehahoiakule, venitusele ning puhkepausidele. Näiteks on meie keha taimede istutamisel, seemnete külvamisel ja peenarde rohimisel pikka aega sundasendis, mis võib põhjustada alaseljavalusid, õla- ja kaelapingeid või nikastusi. Seega on ka aiatöid soovitav teha järk-järgult, jaotada plaanitav töö sektsioonidesse ning jälgida töö ajal puhkepause, mille jooksul saab pinges lihaseid lõdvestada ja kaua sundasendis olnud keha venitada.
Samuti tuleks aiatööriistade nagu labidate, rehade aga ka trimmeri valikul pöörata erilist tähelepanu nende sobivusele aedniku pikkusega. Õigesti valitud tööriist võimaldab teha erinevaid aiatöid ergonoomiliselt korrektselt ja sirge seljaga, kaitstes sellega ebameeldivate vigastuste eest.
Üks levinumaid seljavalu põhjuseid on erinevate raskuste tõstmine, mis on aiatöid tehes väga aktuaalne. Raskuste tõstmine võib põhjustada erinevaid nikastusi ja muid vigastusi. Seega ära hinda oma võimeid üle – kui eseme kaal on suur, kutsu keegi appi või jaga koorem võimalusel väiksemateks ühikuteks. Parim viis raskete esemete liigutamiseks on neid pigem lükata või tõmmata, mitte tõsta, seega kasutage võimalusel käru või muid liikumisvahendeid. Õige tehnika raskuse tõstmiseks on kükitada ja tõsta sirge seljaga, pingutades jalalihaseid. Selja jaoks on kergem, kui kannate väikeseid raskusi, surudes kantava eseme enda vastu.
