NÕUANDED I 9 nippi kontoritele, kuidas jäätmete sortimine paremini tööle saada

Eesti Pakendiringlus on külastanud paljusid ettevõtteid ning viinud neis läbi jäätmeauditid, et analüüsida tekkivate jäätmete koostist, sortimislahenduste vajadust ning anda soovitusi paremaks jäätmekorralduseks. Ettevõtete kogemused ja oskused jäätmeid sortida on väga erinevad, kuid aasta-aastalt on jäätmeauditite tulemused läinud paremaks.

Eesti Pakendiringluse juht Alder Harkmann võttis kokku Pakendiringluse koostatud jäätmeauditite tegemise kogemuse, mis käsitles jäätmete liigiti kogumist Eesti ettevõtetes, aga ka haiglates või teistes organisatsioonides, kus töötab palju inimesi koos ning tekib ka palju olmejäätmeid. „Ettevõtted on muutunud palju teadlikumaks ning kutsuvad meid ise jäätmeauditit tegema. Suurtes kontorites, kus töötavad kümned või sajad inimesed, tekib igapäevaselt hulganisti jäätmeid, mistõttu on oluline juurutada jäätmete liigiti kogumise lahendusi. Kui näiteks tööstusettevõtetes või meditsiiniruumides on jäätmete kogumislahendused korraldatud üldiselt väga hästi ja reeglitele vastavalt, siis kontorites on olukord kehvemas seisus,“ lisas Harkmann.

Osal ettevõtetel esineb aga ka hoopis teine probleem, mis jäätmete ringlussevõtmist takistab. „Kahjuks on üsna palju äripindu, kus esineb ettevõtte sorteerimishuvidest mittesõltuv takistus – tihti ei taga äripindade omanikud või haldajad sorteeritud jäätmete nõuetekohast üleandmist ja äravedu. See tähendab, et kui ettevõte isegi sorteerib kontoris tekkivaid jäätmeid, siis lõppkokkuvõttes viiakse sorteeritud jäätmed segaolmekonteinerisse ikkagi kokku, kus need rändavad siis põletusse või ladestusse. Sellest tulenevalt läheb raisku väärtuslik materjal, mida oleks saanud korduvalt ringlusse võtta,“ toonitas Harkmann.

Kontorite töö küll erineb, kuid tekkivad jäätmed on sarnased. Peamiselt tekivad kontorites pakendijäätmed – toitude, kirjutustarvete jmt ümbert, biojäätmed – banaanikoored jmt ning vanapaber – ajalehed, väljaprindid. „Pakendid, biojäätmed ja vanapaber on selline materjal, mida on lihtne ringlusse suunata ning seetõttu panen kõikidele südamele, et nii kontorites kui büroohoonete jäätmepunktides peaks olema õiged sortimislahendused, mis võimaldavad ka materjale eraldi koguda ning nende ringlussevõttu võimaldada. Kui kontoris ka tekib segaolmejäätmeid – näiteks katkine pastakas või sukapüksid, siis see on ikka pigem marginaalne kogus võrreldes pakenditega, paberi- või biojäätmega,“ lisas Harkmann.

Eesti Pakendiringlus viib ettevõtete seas jäätmeauditeid ning koolitusi, tõstmaks ettevõtete teadlikkust ning selgitamaks jäätmete sorteerimise vajadust.

Eesti Pakendiringlus on koostanud lihtsa juhendi, kuidas luua kontorisse sorteerimissüsteem ja kuidas olemasolev süsteem veelgi tõhusamaks teha:

1. Anna personalile teada, mis muudatus toimuma hakkab – hea oleks aegsasti, enne sorteerimislahenduse loomist, personalile muudatusest teada, et anda töötajatele natuke aega mõttegaharjuda.
2. Kaota prügikastid laudade alt, sest sinna vistatakse kõik kokku ning need jäätmed lõpetavad segaolmes. Kui seda revolutsioonilist muudatust ära ei tee, ei harju inimesed jäätmeid ka liigiti koguma. Esialgu võib see tekitada jonni, aga kõigega harjutakse! Pealegi on laua tagant tõusmine ja näiteks sorteerimiskapi juurde jalutamine kasulik silmadele ja kogu kehale!
3. Paigalda sorteerimiskapp – sorteerimiskapis võiks olla vähemalt 4 konteinerit – pakendi-, papi-paberi-,biojäätmete ning olmejäätmete konteiner (kui jäätmeid sorteerida, on segaolmejäätmeid kõige vähem). Piisab ka sellest, kui näiteks koridori või osakonna peale on vaid üks sorteerimiskapp.
4. Selgita, mida ja miks me sorteerime – hea on kurssi viia ennast sellega, mida mingi jäätmeliigiga edasi tehakse, kui need liigiti kogutakse ehk ei visata kõike kokku. Siin saab Pakendiringlus teha kiire ülevaate sellest, mida ja kus jäätmetega edasi tehakse ning vajadusel saata alati infot, kui ringlussevõtuvõimalused materjalidele on kasvanud.
5. Veendu, et liigiti kogutud jäätmed saad ka liigiti üle anda – kindlasti ei piisa ainult sellest, kui kontoris tublisti sorteeritakse. Koristaja peab olema instrueeritud ning kindlasti peavad olema ka õues vastavadkonteinerid, kuhu liigiti kogutud jäätmed viia. Siis võib kindel olla, et materjalid liiguvad ka õigesse tehasesse.
6. Kontrolli aeg-ajalt kastide sisu – vähemalt alguses tuleks kindlasti vaadata prügikastidesse, kas sorteerimiskappe kasutatakse õigesti ning kas koristaja kasutab õues olevaid konteinereid nii, nagu ette nähtud.
7. Kui on küsimusi või soove sammud läbi käia, võta ühendust Pakendiringlusega – see on oluline, sestparatamatult tekib spetsiifilisi küsimusi ning kui on olemas tasuta võimalus oma küsimustele vastused saada, siis pole vaja häbendeda koos Pakendiringluse esindajaga mured ja küsimused koos läbi arutada. Alati on midagi, mida tahaks teada ning eksperdil on kõigele vastused olemas.
8. Täna kõiki panustamast ja kutsu üles ka kodudes sarnaselt käituma – kui töötaja oskab tööl vahet teha,mis on pakend ja mis on toidujääde, siis on ta ka valmis kodus sarnast tegevust järgi tegema. Aita kaasa väiksele tõukele ning kutsu üles oma ettevõtte inimesi ka kodus oma jäätmeid sorteerima – nii oleme sammukese lähemal tulevaste põlvede jaoks ressursside hoidmisel.
9. Mõtle, mida keskkonnajalajälje vähendamiseks järgmisena ära teha – kui jäätmed on liigiti kogutud, siis on aeg mõelda sellele, mida saaks edasi teha, et kontor oleks keskkonnasõbralikum. Näiteks, kuidas säästa elektrit või millise keskkonnajalajäljega toodetud tarvikuid ja tooteid kontorisse soetada.