Spetsialist annab nõu: mida tähele panna, kui ostad kasutatud auto?
Eestis ostetakse kõige rohkem kasutatud autosid, kuid paratamatult kaasneb nendega risk saada petta, kui ostja ei tee sõidukile eelnevalt taustakontrolli. Coop Panga Liisingu juht Martin Ilves ja kogenud autode müüja Nordauto tegevjuht Priit Ärmpalu jagavad soovitusi, mida tuleks kasutatud auto ostmisel kõige enam tähele panna.
Praegu näeme, et eelkõige püütakse kasutatud autosid müües varjata tehnilisi probleeme ja varasemaid avariisid. Kõige kindlaim viis selliste pettuste eest kaitsmiseks, on osta pruugitud auto mõnelt usaldusväärselt automüüjalt, kes omab ülevaadet sõiduki ajaloost ja seisukorrast.
Tasub meeles pidada ka seda, et kui eraisik ostab auto juriidiliselt isikult ehk ettevõttelt ja autol tulevad poole aasta jooksul välja varjatud vead, on ostjal võimalus pöörduda tarbijakaitsesse. Ent kui auto ostetakse teiselt eraisikult, siis selline võimalus puudub. Sagedased on ka juhud, kus eraisikust automüüja pärast tehingut ei vasta enam kõnedelegi. Riske saab maandada ka müüja tausta guugeldades. Varasemad petuskandaalid tulevad otsinguga üldjuhul välja.
Teine võimalus on viia ostetav auto tehnilise seisukorra kontrollimiseks ülevaatuspunkti või margiesindusse. Kui auto on uuena ostetud Eestist, siis saab margiesindusest küsida ka selle hooldusajalugu.
Lisaks tasub autole teha ka taustakontroll. Esmalt tuleks kontrollida registrinumbri ja auto VIN-koodi kokkulangevust sõidukiga. Auto andmete, sellele seatud piirangute ja kasutusajalooga saab tutvuda Maanteeameti e-teeninduses, kui sisestada sinna sõiduki registrinumber ja VIN-kood.
Võimalikest liikluskahjudest annab ülevaate Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaas, kui sinna sisestada auto andmed. Liiklusõnnetuse korral on seal toodud välja sõidukikahju hüvitise suurus. Kahjuks ei kajasta see andmebaas kaskokindlustuse juhtumeid.
Erinevate andmebaaside laialdasem kasutamine ja tõhusam infovahetus turuüleselt on märgatavalt vähendanud läbisõidumõõdikute kerimist. Kuid endiselt sõidavad ringi autod, mille tegelikke läbisõite on juba varem muudetud väiksemaks. Ekspertide hinnangul võivad krutitud mõõdikutega olla isegi kolmandik autodest.
Välismaalt toodud või sealt ise autot osta plaanides, tuleks seda samuti kontrollida erinevates andmebaasides. Auto taustast annab ülevaate näiteks AutoDNA portaal, Carfax-süsteem ning Rootsi sõidukite kohta car.info. Ka auto VIN-koodi guugeldamine võib tuua päevavalgele kunagise avarii, seda eriti USA-st pärit autode kohta.
Üldiselt on soovitatav eelistada Eesti ajalooga autot, sest nende kohta saab kõige rohkem informatsiooni. Enim on probleeme ilmnenud Ameerikast toodud autodega. Välismaa taustaga autodest on kõige parema renomeega Saksamaalt või Rootsist pärit sõidukid.
Kasutatud autot ostes tuleks arvestada ka selle järelturuväärtusega. Kõige likviidsemad on Saksamaa päritolu automargid. Ent kui mingit marki autosid tekib järelturule väga palju, siis kukub ka nende väärtus.
Volkswagen, BMW, Toyota, Škoda ja Mercedes-Benz on viis kõige populaarsemat kasutatud autode marki, mida eraisikud on käesoleval aastal Coop Pangast liisinud.
Kasutatud sõidukite seast tasuks eelistada rikkalikuma varustusega autot, sest seda on hiljem ka lihtsam müüa. Kriitiliselt tasuks suhtuda aga kasutatud auto hinda. Vältige üle maksmist. Liiga odav hind teiste samasuguste autodega võrreldes, võib aga viidata varjatud puudustele.
Coop Panga Liisingu statistika näitab, et kõige enam liisitakse 2–5 aasta vanuseid sõidukeid: 42%. Panga liisinguportfellist 36% moodustavad 6–10 aasta vanused autod. Uute autode osakaal on 13% ja üle 10 aasta vanuseid sõidukeid on 9%.
