Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tuletab hooneomanikele meelde, et nii katusel olev jää kui ka katuseräästas olevad purikad on ohtlikud nii katuste all liiklejaile kui ka varale, näiteks autodele. Võimaliku ohu puhul tuleb koheselt piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning esimesel võimalusel puhastada jääst nii katus kui ka selle räästad.
„Detsembrikuu ilmaolud, kus maha on sadanud märkimisväärne hulk lund ning ilm on külm, on juba praeguseks tekitanud linnapildis olukorra, kus halvasti soojustatud katusega hoonetel, mille puhul hoones olev soojus liigub katuse kaudu välja, on tekkinud katuseräästa külge kohati poolemeetrised jääpurikad. Lisaks jääpurikatele tekib sellistel hoonetel tavapäraselt jää ka katusekatte ja selle peal oleva lumekihi vahele, mida ei ole palja silmaga näha,“ sõnas TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik.
Kõnniteede ja teiste avalikult käidavate kohtade äärsed katused (sh katuseräästad) peavad olema jäävabad ning ei tohi kujutada ohtu seal all liikuvatele inimestele või seal all viibivale varale (nt autod). TTJA-le on varasemalt iga-aastaselt laekunud erinevaid teateid jää tõttu kahjustatud autodest ning jääga pihta saanud inimestest, mis on põhjustatud hoone omanikukohustuste rikkumistest. Oht õnnetustele suureneb sulailmadega, mil jää ja lumi hakkavad katustelt alla libisema.
TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Kaasomandi puhul vastutavad omanikud ühiselt. Jää tuleb õigeaegselt ja korrektselt eemaldada! Madalamate hoonete puhul võivad omanikud ka ise jääpurikad alla lüüa, kui tööde läbiviimise hetkel on ohutsoon piiratud ning veendutud, et seal keegi ei viibi. Küll aga tuleb sellisel juhul jälgida, et purikate eemaldamise käigus ei lõhutaks katusekatet või vihmaveesüsteemi.
“Ohu puhul tuleb jää kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et seatakse tokid koos piirdelindiga üles ja oodatakse, et see alla kukub,” märkis Tamtik. Lisaks lindiga piiramisele peab omanik tekitama olukorra, et ohutsoonist arusaamine on üheselt mõistetav, ka näiteks laste puhul, ning inimestel puudub võimalus kogemata ohutsooni sattuda. Kui inimene saab piiretele ja ohutuslindile vaatamata ohutsoonis katuselt langeva lume või jääga viga, siis vastutab õnnetuse eest hoone omanik.
Jää eemaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
- katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
- kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuselt jää eemaldamine sellele spetsialiseerunud ettevõttelt (nt alpinistidelt);
- katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada;
- kui jääd eemaldatakse inimeste ja sõidukite liikumistsoonis, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni;
- ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
- lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke;
- jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;
Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Hoonetel oleva lume ja jää ohutus on heakorraküsimus ja seda kontrollivad kohalikud omavalitsused. Varalise kahju tekkimisel vastutab hoone omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.
