Millised näevad välja eestlaste valmistatud kaamerad, mis saadetakse NASA missiooniga Kuule?
Eesti ettevõttel Crystalspace valmisid stereokaamerate lennumudelid NASA juhitud programmi Artemis jaoks. Kaamerad saadetakse NASA koostööpartnerile Maxar Technologies ja integreeritakse robotkäe külge, mis hakkab paari aasta pärast Kuu peal pinnaseproove võtma.
Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul on Eesti esimene Kuu-projekt jõudnud edukalt lõpule. “Nüüd jääme ootama hetke, mil Eestis valminud kaamerad NASA missiooniga päriselt Kuule lendavad. Meie töö on tehtud,” on Viru rahul. Jooksvalt pakuvad eestlased siiski tuge kaamerate opereerimiseks ja tarkvara uuendamiseks.
“Ma loodan, et see projekt sillutab Eestis teed ka teistele kosmoseprojektidele riistvaravallas. Suutsime koos partneritega ülipingelisest graafikust hoolimata valmistada toimiva kaameralahenduse, mis läheb esimese Eesti tehnoloogiana Kuule. Selles projektis osalemine on meile suur au ja tõestus, et Eesti tööstus suudab toota tipptasemel kosmosetehnoloogiat,” kinnitas Viru.
Huvi Crystalspace’i kaamerate vastu on pärast edukat Kuu kaamerate projekti kasvanud. “Oleme maailmas üks vähestest, kes suudab toota väga töökindlaid väikeseid kaamerasüsteeme. Selliseid kaameraid on vaja igal kosmosemissioonil, seega loodame, et saame tulevikus enda kaameraid veel Kuule või isegi Marsile saata,” rääkis Viru.
Ka Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori Mihkel Pajusalu sõnul suudaks Eesti ettevõtted ja teadusasutused kosmosevaldkonnas ühiselt veel palju korda saata: “Eestil on kosmoseriigina ette näidata juba mitmeid edulugusid. NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri projektides osalemise mõju on Eestile hindamatu väärtusega, seda nii innovatsiooni kiirendajana kui ka riigi maine jaoks.”
Crystalspace’i arenduspartneri Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets tunnustas kogu meeskonda ja kõiki koostööpartnereid. “Meil olid projekti kaasatud iga valdkonna Eesti parimad tegijad, alates arendusest ja disainist kuni tootmise ja katsetusteni. Paljudel oli ka varasem kogemus kosmosetööstusega. See oligi üks projekti edu eelduseid, et kõik teadsid täpselt, mida teha, ja suutsid ajagraafikus püsida,” kiitis Murumets.
Kaamera mehaanika disainiti Inseros ja toodeti Radiuses. Krakulis tehti elektroonikadisain ja osa tarkvarast koostöös Tauriaga. Elektroonikakomponendid toodeti Incapis. Süsteemiintegratsioon tehti Krakulis, katsed aga Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris.
Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu Maxar Technologiesiga, et valmistada stereokaamerad Kuu robotmissiooni jaoks. Missioon, mis rajab teed sellele, et inimesed jõuaksid 2024. aastal taas Kuule ja 2028. aastal esimest korda Marsile.
Crystalspace on Tartu Ülikooli hargettevõte, mille asutasid 2013. aastal tudengisatelliidi ESTCube-1 meeskonna insenerid Jaan Viru ja Pätris Halapuu. Crystalspace toodab peamiselt kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme nii kosmosesse kui ka vaakumkambritesse, mida kasutatakse maapealsetes keerulistes töökeskkondades. Crystalspace’i kliendid on Euroopa ja USA ettevõtted ja asutused kaitsetööstusest kosmoseagentuurideni. Crystalspace valiti aastal 2017. aastal Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorisse.
Krakul on Eesti juhtiv IoT ja autonoomsete süsteemide arendaja, mis kasvas välja ESTCube-1 projektist. Krakul on pikaajaliste ja mitmekülgsete kogemustega disainipartner ja pakub toodete täislahendusi – ideest prototüübini, prototüübist tootmiseni. Meeskond on viinud lõpule enam kui 100 rahvusvahelist projekti Baltikumis, USA-s, Rootsis, Mehhikos, Vietnamis, Hispaanias ja paljudes teistes riikides. Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets valiti 2020. aastal parimaks nooreks ettevõtjaks.
Tartu Ülikooli Tartu observatoorium rajati aastal 1808 ja tegutseb alates 2018. aastast Tartu Ülikooli instituudina. Observatoorium tegeleb teadusuuringutega, teadus-arendustööga, pakub seotud teenuseid ning populariseerib kosmosega seotud teemasid Eestis. Projektis osaleb Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakond ja selle alla kuuluv kosmose avastamise grupp. Tartu observatoorium on osalenud ja osaleb paljudes kosmosemissioonides nii instrumentatsiooni arendamise kui ka muude tegevustega, muu hulgas Euroopa Kosmoseagentuuri missioonides Komeedipüüdur ja Ariel ning ESTCube´i programmis. Tartu observatooriumis on ka Eesti parim taristu kosmoseinstrumentide arendamiseks ja katsetamiseks.
Crystalspace’i kaamerad on osa Maxar Technologiesi eksperimendist Sample Acquisition, Morphology Filtering and Probing of Lunar Regolith (SAMPLR), millega võetakse Kuu pinnase proove ja uuritakse nende omadusi. Eksperiment on üks 12 tehnoloogiast, mille NASA valis programmi Artemis koosseisus Kuule saadetavate erafirmade ehitatavate maandurite ja kulgurite lastideks. Artemise eesmärk on saata inimesed, sh esimene naine, aastaks 2024 Kuule ja luua aastaks 2028 Kuul püsiv inimasustus, mis omakorda on hüppelauaks inimese saatmiseks Marsile ja kaugemale.
Maxar on USA kosmosetööstusettevõte, mis pakub teenuseid nii valitsustele kui ka äriklientidele, et aidata jälgida, mõista ja navigeerida muutuvat planeeti, pakkuda lairibasidet ning uurida ja edendada kosmose kasutamist.
