OLE TEADLIK I Vihmavee- ja torustikulekked: millised kahjud on korteriühistu, millised korteriomaniku kanda?
Korteris toimuva ja sealsete võimalike kahjude eest vastutab üldjuhul korteriomanik. Sellegipoolest ei ole reaalses elus kõik olukorrad alati must-valged: kuidas toimida siis, kui korterit kahjustav tegevus tuleb hoopis väljastpoolt korterit? Millised kahjud on korteriomaniku, millised ühistu kanda?
Seesami kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul tuleb korterelamusse kolides arvestada, et kuigi igaühel meist on oma korter, tuleb majaga kaasa palju osi, mis otseselt korteri koosseisu ei kuulu, aga mille eest hoolitsemine on kõikide elanike ühine vastutus – majaseinad, välisuksed, trepikojad, katus, torud, elektrisüsteemid. Näiteks võib torm lõhkuda maja katuse, samuti võivad suuri kahjusid tuua kaasa kahjustunud juhtmed, koridori seina taga lõhkenud veetoru või hoopis välisukse kallal rammu proovivad vandaalid.
“Tavapäraselt on korteri nn reaalosa ehk siseviimistlus, korteri piires asuvad ja seda teenindavad tehnosüsteemid (nt veetorud, elektrijuhtmed), mittekandvad vaheseinad ning santehnika kindlustatud kodukindlustusega. Ühisomandisse kuuluvate majaosadega juhtuvad kahjud, mis kodukindlustuse kaitsva tiiva alt välja jäävad, tuleb katta ühisest kassast,” sõnab ekspert.
Kui ühistul puudub kindlustusleping
Mis saab siis, kui kahju peaks minema ühistukindlustuse alt hüvitamisele, ent ühistul ei ole sõlmitud kindlustuslepingut? Gildeni sõnutsi on need alati ühed keerulisimad olukorrad, sest kuni esimese juhtumini on paljud ühistud enesekindlad, et neid ootamatud õnnetused kimbutama ei tule. “Kuigi ühistute kindlustamise võimalust kasutatakse aasta-aastalt üha rohkem, loodavad paljud kahjude likvideerimisel eelkõige igakuisetele remondifondimaksetele. Suurte kahjude korral võib see asetada ühistu äärmiselt keerukasse olukorda,” sõnab ta. Selliste situatsioonide vältimiseks ja elanikele turvatunde tagamiseks tasuks kõikidel ühistutel mõelda kindlustamisele. Olenevalt omavastutuse suurusest ja kindlustussummade valikutest on ühistukindlustuse kulu keskmiselt 156 eurot kuus.
Kui kahju levib korterist koridori või vastupidi
Kuidas toimida siis, kui minu korteris on veeleke, aga kahjustada saab ka ühiskasutuses olev koridor või koridori seinad? Kuna maja on alati üks tervik, tuleb ette ka selliseid stsenaariume. Kindlustusekspert kinnitab, et kui on kindlaks tehtud, et veeleke on alguse saanud korteriomaniku vastutusalas olevatest torudest, siis jäävad tõepoolest kahjud korteriomaniku kanda.
“Sellisteks puhkudeks peaks kodukindlustusele olema kindlasti lisatud ka vastutuskindlustuse kate. Kui ühistul on olemas kindlustus, siis on võimalik, et taastamis- või remondikulud hüvitatakse KÜ kindlustusandja poolt, kuid pole välistatud, et kindlustusandja esitab tagasinõude kahju põhjustajale ehk korteriomanikule. Kui selgub, et leke on alguse saanud koridori seina taga asuvatest ühistest torustikest, kuuluvad ühistukindlustusega hüvitamisele nii koridorile kui ka korteriomanikule tekkinud kahju,” täpsustab ta.
Peamiselt kimbutavad ühistuid vihmavee- ja torustikukahjud
Paljud ühistud teavad omast kogemusest, et igasugune remont on kulukas ettevõtmine. Seesam kindlustuse kahjude seas on esirinnas kindlasti torustike kahjud, mis võivad eriti laiaulatuslikeks osutuda: näiteks kui ülemistel korrustel lõhkeb mõni kaasomandisse kuuluv torustik ja allavoolav vesi suudab oma teel kahjustada mitmeid kortereid. “Tegu on tõestisündinud juhtumiga, mille tulemusel said kahjustada kuus korterit ja nende taastamiseks kulus 15 000 eurot,” tõi Gilden näite Seesami kahjukäsitluse ühest suurjuhtumist. Eksperdi sõnul on eriti probleemsed lekked, mis pääsevad majja läbi ventilatsioonikorstende ümbruse. Et selliseid lekkeid vältida, soovitab ekspert pöörata eriti suurt tähelepanu hermeetikutele, mis mõne aasta möödudes väsima kipuvad.
Kuna paljud kahjud on ära hoitavad just ennetuskorras, paneb Seesami esindaja ühistutele südamele jälgida hoone tehnilist korrasolekut, fassaadide, rõdupaneelide, katuste ja torustike olukorda. “Ühistud, kes mõtlevad esmakordselt kindlustamisele, võiksid eelkõige kindlustada põhiliste juhtumite vastu nagu torm, torude lekkimine, tulekahju ja vandalism. Kui hoones on ka seadmeid, mis vajavad kindlustuskaitset elektripinge kõikumiste vastu, siis tasub valida laiendatud kinnisvarakindlustus. Viimane katab muuhulgas ka kahju, mis on tekkinud veeavariist, läbi konstruktsioonide voolanud vihmaveest, hoonele kukkunud puust või muust äkilisest ja ootamatust sündmusest” soovitas kindlustaja.
Lisaks varakindlustusele on korteriühistul võimalik kindlustada ka ühistu vastutusega seotud riske. Ühistu vastutus saab tekkida kas tegevusest või tegevusetusest. Näiteks vastutavad kõik ühistu liikmed selle eest, kui hoone katuse räästast kukkuv jääpurikas autokatuse lõhub, inimene majaesisel libedatõrjeta teel või pimedas trepikojas kukkudes jala murrab.
