Sügise algus on purustanud soojarekordeid, aga rappa matkale või metsa seenele minnes võiksid olla kaasas korralikud vihmariided, milles läbi ei vetti. Fjällräveni matkaeksperdid selgitavad, mis vahe on niiskuskindlal, vetthülgaval ja veekindlal jopel ning milline neist on erinevatel puhkudel kõige praktilisem.
Niiskuskindel jope
Niiskuskindel jope on tänavuse kuldse sügise jaoks justkui loodud, sest pakub eelkõige kaitset kerge vihmasabina ja tuule eest, mitte paduvihma eest. Niiskuskindla märkega jope märge on mõnevõrra eksitav, sest see ei ole märgumatu ning juba veidi tugevama vihma korral võib saada selles ka läbimärjaks. Kui ilmateade ennustab korralikku sadu, aga veekindlat jopet pole varnast võtta, tasub niiskuskindla jope kõrval kaasa võtta universaalne kapuutsiga vihmakeep, mis loob kaitsemüüri jope ja vihma vahele.
Vetthülgav jope
Niiskuskindlast jopest samm edasi on vetthülgav riideese. Vetthülgav ehk hüdrofoobne jope on valmistatud kangast, mis ei lase veepiiskadel materjali sisse imenduda, vaid tekitab sellele kaitsva kihi. Nii hoiavad vihmapiisad oma kuju ja valguvad materjali pealt lihtsalt maha. Jope peale kogunevad veepiisad saab ka näiteks käe või rätikuga maha pühkida. Siiski ei suuda materjal pika kestvusega paduvihma korral lõputult vett tõrjuda ning ajapikku hakkab vesi läbi pealiskihi imbuma. Reeglina siiski vetthülgavast jopest piisab, aga näiteks mitmepäevase matka puhul tekib risk, et jope saab ja jääbki märjaks.
Veekindel jope
Kõige karmima vihma eest kaitseb vaid veekindel jope, ent ka veekindlatel jopedel on erinevusi. Rõiva vettpidavust saab mõõta veesamba väärtusega, mis näitab, kui hästi ja kui kaua materjal vett tõrjub. Mida suurem on materjali veekindluse näitaja, seda suuremat veekogust see talub. Tehniliselt võib veekindlaks pidada toodet, mis suudab vastu pidada 1000 millimeetri kõrgusele veesambale, kuid soovituslikult võiks jope veesamba kõrgus olla vähemalt 5000 millimeetrit, kuna kõrgem surve võib tekkida, kui näiteks põlvitada maapinnal või istuda vesimärjale palgile. Olemas on ka jopesid, mille veesamba väärtus on kuni 35 000 millimeetrit, kuid need on mõeldud eelkõige ekstreemsemateks polaarmatkadeks.
Veesamba väärtusest veel olulisem on aga pöörata tähelepanu jope materjalile.
Veesamba väärtusest veel olulisem on aga pöörata tähelepanu jope materjalile. Üheks hinnatumaks materjaliks on on DWR ehk durable water repellent viimistlusega kaitstud hüdrofiilne kangas, mis pakub kaitset vihma eest, tekitamata seejuures nahale ebamugavat niiskustunnet, sest jope on samaaegselt veekindel ja hingav.
Vihmariiete soetamise meelespea:
1. Niiskuskindel jope kaitseb kergemate vihmasabinate ja tuule eest.
2. Vetthülgav jope ei suuda paduvihma korral vett tõrjuda ning vesi imbub läbi pealiskihi ja kanga nahale.
3. Paduvihma korral on ainuõige valik veekindel jope, mille veesamba väärtus on vähemalt 5000 millimeetrit.
4. Veekindel jope ei ole tingimata hingav ning võib tekitada nahale ebamugavat niiskustunnet. Parimaks kombinatsiooniks on hüdrofiilsest kangast valmistatud ja DWR-viimistlusega täiustatud veekindel jope.
5. Veekindlat jopet on soovitatav hooldada veekindlust taastava või asendava vahendiga, näiteks veekindla vaha või spreiga. Tavalise pesupulbri ja tavalise spordipesu programmiga seda pesta ei tohi!
