Balti inimesed reisisid suvel palju, kuid ettevaatlikumalt
Euroopa suurima bussifirma FlixBusi andmed näitavad, et hoolimata ettetellimise aja lühendamisest ja täienenud ohutusmeetmetest jätkus reisijate seas bussiteenuste kasutamine tavapäraselt.
Äsja lõppenud puhkusteperiood oli kahtlemata omapärane ja eriline kõikide reisiteenuste pakkujate jaoks. Turismitööstuses keskenduti peamiselt reiside võimalikult ohutuks muutmisele, samas tuli kohaneda ka klientide käitumismustrite muutustega. Terve suvise hooaja ohutusele kõrget tähelepanu pööranud FlixBus kogus 2020. aasta suvel klientide tagasisidet nende reisikogemuste kohta.
“Meil on hea meel näha, et vaatamata erinevatele reisipiirangutele ja kohustuslike ohutusmeetmete rakendamisele väitis 2/3 FlixBusi reisijatest, et on teenustega rahul ja hindas kõrgelt bussides valitsenud puhtust1,” tunnistab Michał Leman, FlixBusi Poola, Ukraina ja Baltikumi tegevjuht.
Ta lisab, et pandeemia tingimustes peetakse ühistransporti pigem ohutuks. Siiski on oluline, et nii transporditeenuse pakkujad kui ka reisijad järgiksid ohutusmeetmeid, kumbki pool enda eest vastutust kandes: “Saksamaal asuva Robert Kochi instituudi hiljutised uuringud näitavad, et ainult 0,2% koroonaviiruse juhtumitest sai alguse ühistranspordis, tuginedes 55 000 juhtumi uuringule,” ütleb Leman. Ühistransporti kasutavate inimeste nakatumisoht on madalam selle tõttu, et nad võtavad ohutusmeetmeid reisimise ajal väga tõsiselt.
FlixBusi Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Ukraina reisijate seas hinnati bussi seisukorda, sealhulgas selle puhtust ja hügieeni keskmiselt 4,36 punktiga 5-st ning juhte ja nende tähelepanu pööramist ohutusele hinnati keskmiselt 4,05 punktiga. Üldiselt hindab 2/3 vastanutest oma reisikogemust suurepäraseks (hinded 8–10 maksimaalsest 10-st). Kõige madalamalt hinnati täpsust, mis on muuhulgas tingitud erinevatest piirangutest ja nendega seotud viivitustest riigipiiride ületamisel.
Kuidas ja kus eestlased suvel reisisid
Sel suvehooajal võis reisitööstuses märgata olulisi muutusi ka klientide käitumises. Lisaks suurenenud vastutustundele ja ohutusele keskendumisele, mille tulemusena sai võimalikuks ka “Balti mulli” tekkimine, kus vaba reisimine taastus Euroopas esimeste seas, olid reisijad ka oma suviste väljasõitude planeerimisel märksa ettevaatlikumad. Kui varem oli keskmine eelbroneerimisaeg 16 päeva enne väljasõitu, siis sel suvel lühenes see suisa 10 päevale.
Pärast seda, kui enamik FlixBusi ühendusi Poolas taas avanesid ja ka esimesed liinid Balti riikidesse avati, koosnes Poola-Ukraina-Balti suvine marsruutide võrk enam kui 250 sihtkohast Euroopas, mis asusid näiteks Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal ja Horvaatias. Eesti reisisõbrad pääsesid enamikesse sihtkohtadesse otse või ühe ümberistumisega.
Reisijate seas olid kõige populaarsemad sihtkohad:
- Poolas ja Ukrainas: Varssavi, Kiiev, Wroclaw, Krakow, Poznan, Zakopane;
- Balti riikides: Tallinn, Riia, Vilnius, Kaunas, Pärnu, Druskininkai;
- Mujal Euroopas: Berliin, Budapest, Praha, Viin, Brno, Dresden.
