OLE TEADLIK I Kas äikesega kahjustada saanud ruuterit ja digiboksi saab parandada?
Suvised äikesetormid võivad rikkuda igasugust võrgusolevat kodutehnikat, aga ülekaalukalt saavad äikesetormiga vigastada just ruuterid ja digiboksid. Kas äikese tõttu vigastada saanud võrguseade tuleks viia remonti või asendada, sõltub sellest, milline on kahjustus.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk ütles, et kui enne äikesetormi tuleb sisse mõni üksik ruuteri ja digiboksi kahjujuhtum, siis peale äikesetormi on alati tunda just nende kahjujuhtumite tõusu. „2019. aastal oli äikesest põhjustatud elektroonikakahjude kõige suurem väljamakse augustis, kus maksime kliendile 1535 eurot. Kõige suurem äikesest põhjustatud kahju elektroonikale on olnud üle 2000 euro, keskmiselt jäävad summad 500 euro kanti,“ ütles Mürk.
Ka Netiabi Hoolduskeskuse esindaja Anton Rütman tõdes, et peale äikesetorme on päringute ja seadmete remondipakkumiste hulga suurenemine selgelt tuntav. „Keskmiselt kahe nädala jooksul pärast tormi tõuseb remonti vajavate seadmete arv ligikaudu 20%. Siinkohal on oluline ära märkida, et linnades äiksekahjustusi saanud tehnika osakaal on palju väiksem kui linnast väljas,“ ütles Rütman.
Võib tunduda, et just ruuter ja digiboks on need seadmed, mis äikesega lihtsasti kahjustada saavad, kuid paraku ei ole äikesest ohustatud ainult eelmainitud seadmed. „Kõik seadmed, mis on ühendatud elektri ja või nõrkvoolu võrku, võivad läbi minna. Ruuterite ja digibokside vigastustest kuuleme rohkem seepärast, et tavaliselt on need olemas igas kodus (vahel ka mitu tükki) ja need on üldiselt alati sisse lülitatud ehk aktiivses töörežiimis,” ütles Rütman.
Äikese tõttu kahjustada saanud ruuteri või digiboksi puhul oleneb paranduse mõttekus sellest, kuidas seade täpselt kahjustada on saanud. „Olukordades, kus ainult väline toiteplokk on läbi põlenud, on mõistlik need asendada. Reeglina on sellise töö kulu olenevalt toiteplokist 5–15 eurot. Kui aga ruuteril/digiboksil põleb läbi põhiplaat (emaplaat), ei ole enamasti remont võimalik või majanduslikult mõistlik,“ kommenteeris Rütman.
Kodutehnika kaitsmiseks tuleb jälgida ilmateateid, aga iga mürina peale ei kiputa siiski kogu tehnikat vooluvõrgust välja tõmbama. „Inimesed, kellel on negatiivseid kogemusi äikesega, on tavaliselt hoolsamad tehnikat vooluvõrgust välja võtma ning eks see on ka parim ennetusmeetod. Siiski ei saa alati kõike vooluvõrgust välja võtta, näiteks võib inimestel kodus töötamiseks wifit vaja minna ning ruuteri vooluvõrgust eemaldamine võib tähendada, et tööd enam teha ei saa. Sellisel juhul, kui otsustatakse ruuterit edasi kasutada, tuleb jälgida ilmateadet ja akna taga toimuvat ning kui äike on jõudnud lähedale, tuleb kõik vooluvõrgust siiski lahti ühendada,” ütles Mürk.
Ka Rütman ütles, et kui tormihoiatus on antud, siis võiks enne kodust väljumist võimalikult palju seadmeid (ka arvutite ja telefonide laadijad) vooluvõrgust välja võtta. „Kui äike on juba kuuldav või nähtav, siis on igaks juhuks alati mõistlik tehnika, mis pole hädavajalik, vooluvõrgust eemaldada ja oodata äikese möödumist,” soovitas Rütman.
