OLE TEADLIK I Kas tööandja tohib sinu isikuandmeid töödelda?
Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisel asusid ettevõtted usinalt kaitsma klientide ja koostööpartnerite andmeid, kuid töötajate õiguste kaitsmisele ei pöörata endiselt piisavalt tähelepanu.
Eksimused töötajate andmete töötlemisel võivad tuua sadade tuhandete eurodeni ulatuvaid trahve. “Paljud ettevõtjad ei arvesta, et tööandjatena tohivad nad koguda ja töödelda oma töötajate andmeid ainult niipalju, kui seda on vaja töölepingu, seadusest tuleneva kohustuse või õigustatud huvi täitmiseks. Samuti ei arvesta ettevõtjad tihti, et isikuandmete töötlemiseks ei piisa töötaja nõusolekust,” tõi välja advokaadibüroo Hedman Partners jurist Silja Hundt.
Eksimused võivad ettevõttele minna kalliks.
Kreeka andmekaitseamet trahvis ettevõtet PWC Business Solutions 150000 euroga, kuna ettevõte oli määranud töötajate isikuandmete töötlemise alusena nõusoleku. Lisaks leiti, et selline käitumine on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva läbipaistvuse põhimõttega. Samuti ei suutnud ettevõte tõendada, et nad oleksid varasemalt hinnanud sobiva õigusliku aluse määramist.
Samuti võib nõuda töötaja hüvitist tööandjalt isiklike õiguste rikkumise eest. Eestis on kohtulahend, milles mõisteti töötajale välja hüvitiseks 1000 eurot, sest tööandja laadis töötaja puhkuse fotod failide üleslaadimise keskkonda ja jagas neid teiste töötajatega.
Töötaja isikuandmete töötlemiseks peab tööandja Hundti sõnul määrama nii andmete töötlemise eesmärgi kui ka õigusliku aluse. “Näiteks tuleb tööandjal edastada riigile töötaja isikuandmeid sotsiaal- ja ravikindlustuse tarbeks ehk selline andmete töötlemine on põhjendatud. Samas ei ole tööandjal põhjust koguda andmeid töötaja perekondliku seisundi või hobide kohta,” selgitas jurist Silja Hundt.
Tööandja võib isikuandmeid töödelda ka õigustatud huvi alusel, kui tal on selleks kaalukas huvi, kuid andmete kogumine ei tohi oluliselt rikkuda isiku õigusi. “Näiteks turvakaamerate kasutamine töökohal peab olema põhjendatud ning see ei tohi oluliselt rikkuda töötajate õigusi,” rõhutas jurist.
Kuna töötaja on töösuhtes nõrgem osapool, ei piisa isikuandmete töötlemiseks tema nõusolekust. Nimelt määrab isikuandmete kaitse üldmäärus, et nõusolek peab olema vabalt antud. “Kui üks osapool on juriidilises suhtes sõltuv või tunduvalt nõrgem, ei saa tema nõusolekut lugeda vabatahtlikult antuks,” lisas Hedman Partnersi jurist.
Töötaja nõusolek võib siiski olla kohane olukordades, mis on korraldusliku iseloomuga, näiteks jõulupeo jaoks töötajate laste andmete töötlemine või ühismeedias töötajate fotode kasutamine.
Vaidlused ja potentsiaalsed trahvid võib juristi sõnul ära hoida andmekaitse töötlemise tingimuste kokkuleppimine ettevõttes, näiteks osana töökorralduse reeglitest. Töötajaid tuleb andmetöötlusest kindlasti ka teavitada.
