Tuleohutute pühade ABC
Alanud talv ja pühade hooaeg toob tuleõnnetuste kõrghooaja, kus ohtu kujutavad nii ülekütmine, küünalde põletamine kui ka kaunilt säravad kuusetuled.
„Möödunud talvel ulatusid Seesam kindlustusele teatatud tulest tingitud kahjud miljoni euroni. Enam kui pooltel juhtudest olid süüdi rikked elektripaigaldistes ja seadmetes. Neile järgnesid järelvalveta jäetud küünaldest alguse saanud tulekahjud. Kahjuks näeme oma töös, et paljud õnnetused on ohutusnõuete hoolsama täitmise ning kütte- ja elektriseadmete regulaarse kontrolliga lihtsasti ennetatavad,“ rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.
Külmaperioodil on tihti tulekahju põhjuseks ka ahju ülekütmine, mis tuleb päevakorda just suuremate külmade ajal. “See oht varitseb inimesi ka maakodudes, kuhu pühi veetma suundutakse – teada on juhtumid, kus külm tuba on vaja kiirelt soojaks saada ning liigsest agarusest ja ülekütmisest saab alguse kogu maja põleng. Sellises olukorras võivad kahjud ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ning hullemal juhul ohtu sattuda ka inimelud,“ sõnas kindlustaja.
Kuid ahjud ei ole siin ainsad süüdlased. Levinud tulekahju allikateks on ka teised küttesüsteemid: elektriradiaatorid, gaasiseadmed ja soojuspumbad. Kohtumise n-ö punase kukega hoiab ära vaid kütteseadme regulaarne kontroll ja hooldus.
Tuleohtu kujutavad ka katkised kuusetuled
„Hoolimata pidevast meelde tuletamisest kipuvad inimesed endiselt ohutusnõudeid rikkuma ka küünalde põletamisel. Pealtnäha ohutud õueküünlad jäetakse terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ilma järelevalveta, tajumata, et see on reaalne ohuallikas,“ toonitas Gilden.
Sama lugu on ka tuba ehtivate küünaldega. Piisab sellest, et laps, sõber või lemmikloom nõuab tähelepanu ning samal hetkel võibki valesse kohta pandud küünlast alguse saada tulekahju. Seesami kahjukäsitlejad on üsna värskelt sellise kahjuga ka kokku puutunud – vaatamata kiirele reageerimisele oli kahju suuruseks pea 10 000 eurot. On õnn, et seekord sai kiire reageerimisega suurem kahju ära hoitud, kuid alati see nii ei ole.
Kui elava leegiga kuuseküünlad on tänapäeval pigem harv nähtus, on küllalt kodusid, kus jõulurõõmu toob elektriküünaldega jõulupuu. „Tulekahju põhjuseks ei ole alati lahtine tuli, aga ka näiteks elektriliste jõuluehete vigased juhtmed, mida peab alati kontrollima,“ tõi Gilden välja potentsiaalse ohukoha. “Sellised õnnetused on küll väga harvad, kuid need võivad tekitada ulatuslikke kahjusid. Kuiv vaigune kuusk põleb praksudes ja kiiresti nagu säraküünal,” sõnas ta.
Kuigi suitsuandur kuulub majapidamiste kohustuslikku arsenali juba üle kümne aasta, leidub kindlustaja sõnul endiselt palju kodusid, kus tuleohutusse suhtutakse pisut liiga kergekäeliselt. „Turvaliseks pühadeperioodi nautimiseks soovitame üle vaadata nii enda kui ka lähedaste suitsu-või vingugaasiandurid, mis võivad vajalikul hetkel elu päästa.“
Et saabuvatel pühadel end turvaliselt tunda, jagas Seesami esindaja nõuandeid, kuidas potentsiaalsed tuleallikad juba eos ohutuks muuta:
- Ära jäta ühtegi lahtist leeki järelevalveta – ei õues ega toas!
- Kutsu külla korstnapühkija (ka maakodusse!), et välistada enne suuremat külmaperioodi tahmapõlengu oht küttekolletes.
- Kontrolli elektriseadmeid ja veendu, et pidustuste käigus pikendusjuhtmesse ühendatud seadmete koormus ei ületaks soovituslikku piiri.
- Eemalda ahjude ja kaminate lähedusest igasugune kraam, mis võib süttida.
- Kui võtad ahjust või kaminast tuhka, siis pane see mittepõlevasse anumasse. Iial ei tea, kus on see sädemeke, millest tuli võib alguse saada.
- Aseta küünlad mittepõlevale alusele ja ära pane neile põlevast materjalist kaunistusi külge. Jõulused mansetid on küll ilusad, kuid neile on sisse kirjutatud tuleoht.
- Kasta tubast jõulupuud iga päev.
- Kui tunnete inimesi – naabreid, lähedasi või tuttavaid – kellel pole veel kodus suitsuandurit, siis palun pistke see kingikotti!
