RMK looduspuhkuse võimalusi kasutati rekordiline arv kordi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) pakutavaid puhke- ja kaitsealadel liikumise võimalusi kasutati möödunud aastal 2,7 miljonil korral, mida on 300 000 võrra rohkem kui aasta varem.
RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on nii suur külastuste arvu tõus tavapäratu, sest varasemalt on aasta-aastalt lisandud uusi külastusi 100 000 võrra.
“Inimesed tõi loodusesse imeline suvi, Eesti juubeliaasta ja sellega seotud erinevad üritused: juubelimatkade sari, aga ka näiteks augustis esmakordselt tähistatud Eesti looduse päev. Eriline panus oli kindlasti RMK matkatee kolmanda haru valmimisel ja suurel ühismatkal,” rääkis Rammo.
Suurte üritustega seoses pani RMK palju rõhku liikumisvõimaluste parandamisele. Kokku oli 2018. aastal töös 36 objekti, millest valmis 14. Päris uued objektid – peatuskohad ja lõkkeplatsid – lisandusid matkatee uue Penijõe – Aegviidu – Kauksi haru äärde, kuid valmis ka mitu rekonstrueerimisel olnud objekti, mis kõik pakuvad häid võimalusi puhkamiseks ja looduse tundma õppimiseks. Nende seas on Selisoo ja Kurtna matkarajad lõkkekohtadega, Emajõe, Luhasoo ja Riisa õpperajad, Pühajärve ja Murrumetsa loodusrajad, Seljamäe õppematkarada lõkkekohaga, Elistvere loomapargi hundiaed ning Riisa, Majakivi ja Iisaku vaatetornid.
Samuti valmis täies ulatuses Mandri-Eestit kattev kolmest harust koosnev matkateevõrgustik, mis kulgeb üle 1800 kilomeetril Perakülast Ähijärvele, Penijõelt Kauksi ja Oandult Iklasse ning on tähistatud 100 metsa- ja kultuuriloolise faktiga.
Lõpule jõudis Soome-Eesti ühisprojekt „Lights On!“, mille raames toimusid rekonstrueerimistööd Keila-Joa pargis, Neeruti linnamäel ning Lõhavere ja Varbola linnustel. Projekti raames avati ajalooliste vaatamisväärsuste vaateid ja parandati ligipääsetavust.
Loodusteadlikkust ja –hoidlikkust juurutavaid programme korraldas RMK kokku üle 2000, millest võttis osa pea 43 000 huvilist. Erinevatel info-, õppe- ja matkapäevadel ning teemaõhtutel osales 270 000 inimest. RMK teabepunktid üle Eesti jagasid infot metsapuhkuse kohta 96 000 korral.
Loodushariduse edendamiseks kulus 2018. aastal kokku 6,4 miljonit eurot, millest 1,6 miljonit kaeti erinevate puhkemajandustegevustega teenitud tulude ja Euroopa Liidu sihtfinantseeringutega.
