Vandeadvokaat Indrek Sirk: liiklusohutus algab pisiasjadest, mida ise saame teha, kuid sageli ei oska näha mõjutajana
Autod võib ehitada ükskõik kui turvaliseks, kuid liiklusohutus sõltub kõige rohkem inimestest, kes neid masinaid juhivad. Vandeadvokaat Indrek Sirk juhib inimeste tähelepanu väikestele, kuid olulistele sammudele, mida iga autoga liikleja peaks tegema, et teedel oleks turvalisem.
Gjensidige kindlustuse jaoks koostatud lühikeses juhendmaterjalis lausub Sirk, et enne autosse istumist peaks iga kord tegema tiiru ümber sõiduki, et veenduda tulede ja teiste visuaalselt kontrollitavate seadmete korrasolekus. Ka teised turvalisust tõstvad rutiinid on lihtsad – alates helkuri viimisest autosse uksetihendite puhastamiseni.
Klaasid ja tuled puhtaks!
Auto aknaklaase tuleb puhastada nii seest kui väljast. Ka kodus peseme aknaid ju mõlemalt poolt, sest pikapeale koguneb ka sissepoole tolmu ja muud peenikest mustust. Nii on ka auto puhul. Eriti tähelepanelikud peavad olema suitsetajad, sest sigaretisuits sisaldab samuti osakesi, mis aknale ladestuvad.
Esitulede klaasid tuhmuvad ajapikku. Eriti aktuaalne on see kaasaegsete plastikust tulede puhul. Lahendus võib olla poleerimine või vahetus.
Tulede puhul tuleb pöörata tähelepanu ka tagumistele laternatele, sest päevatuled võivad porise ilmaga muutuda väga halvasti nähtavaks, mis võib põhjustada ka õnnetusi.
Kas tuled põlevad?
Iga juht peaks enne sõidu alustamist kontrollima, et kõik väliselt vaadeldav toimiks ootuspäraselt. Tihtipeale seda aga ei tehta ning jäädakse lootma targale autole, mis kõik puudused armatuurlaua indikaatorlambiga ette peaks näitama. See on viga. Oma silm on kuningas!
Klaasipuhastaja hoolitseb su nähtavuse eest
Klaasipuhastajaid peaks vahetama iga 10 000 kilomeetri järel. Nende pühkimisvõime kahaneb sujuvalt ja tööea lõppemisest annavad märku pühkimise järel klaasile jäävad peenikesed triibud, mis pikkamööda muutuvad aina jämedamaks. Et klaasipuhastajate tõhusat eluiga pikendada, võiks neid aeg-ajalt märja lapiga puhastada. Enne klaaside puhastamist ei ole mõistlik avada ka aknaid, eriti elektrilisi.
Kondensatsioonivesi võib teha palju pahandust
Niiskus ja temperatuuride erinevus põhjustab just talvel kondensatsioonivee kogunemise autosse. Vältige lume ja pori kandmist autosse ning puhastage jalamatte sagedasti. Sobivaimad on kummist matid, mille saab tühjaks kallata. Auto põhjavaiba alt saab vee kõige lihtsamalt kätte sinna vanu ajalehti laotades. Kindlasti koputage jalad enne autosse istumist puhtaks.
Kondensatsioonivesi muudab ka klaasid uduseks. Selle vastu aitab vee hulga vähendamine autos ning temperatuuride ühtlustamine klaasi erinevatel pooltel. Näiteks on abiks see, kui puhud klaasile mitte sooja, vaid külma õhku. Külma õhku puhudes säti konditsioneer sisemise ringi peale, sest nii kuivatad ka salongis olevat õhku.
Aknakraabits olgu plastikust
Hooliv autoomanik kasutab kraabitsat minimaalselt, sest kraapimine rikub tuuleklaasi ja see omakorda vähendab nähtavust. Mõistlik on oodata, kuni ventilatsioonisüsteem jää sulatab ja see siis harjaga ära pühkida. Abiks võivad olla ka jääsulatusaerosoolid ja eelsoojendi.
Hoia helkur autos kindlasti
Helkur peaks olema kõigi üleriiete küljes, kuid igaks juhuks võiks vähemalt ühe hoida autos reservis. Helkur on pimedal ajal ja halva nähtavuse korral kohustuslik nii linnas kui maanteel, sõltumata kõnniteest ja tänavavalgustusest.
Ohutusvest on juhi jaoks kohustuslik pimedal ajal ja halva nähtavuse korral asulavälisel teel.
Hoidke telefoni aku alati täis
Kaasaegset autot teeääres juba ei remondi. Ka rehvivahetus võib osutuda keerukaks. Seepärast tuleks autoga sõites alati hoolitseda, et mobiiltelefoni aku oleks täis ning vajadusel saaks kutsuda abi. Telefoni autolaadijad maksavad võrdlemisi vähe ning paljudes uuemates autodes on vastav USB-pesa juba olemas. Tuleb ainult juhe autosse jätta.
Kust leida õige rehvirõhk
Temperatuuri langemisega väheneb ka rehvirõhk ja autos asuv andur väiksemast muutusest sageli teada ei anna. Seepärast tuleks rehvirõhku kontrollida vähemalt kord kuus. Õige rõhu leiab kas juhiukse postilt või tankimisluugilt – 2.0 bari ei pruugi alati sobida!
Iseäranis talvel ei maksaks rehvide pealt kokku hoida, sest nende peopesasuurune pind hoiabki meid teel. Kui turvisesügavus on talvehooaja alguseks minimaalsel lubatul tasemel ehk 3 mm, tuleks rehvid välja vahetada.
Uksetihendid vajavad puhastamist
Külmunud uksetihendite puhul on parimaks abivahendiks vesi ja seep ning korralik kuivatus. Tihend jäätub, sest aja jooksul koguneb sellele mustust, mille külge ja vahele omakorda niiskus. Määrete kasutamine muide soodustab mustumist, sest igasugune peenike sodi jääb paremini kinni.
Lukusula hoia toas
Ehkki enamike tänapäevaste autode uksed avanevad puldist, tuleks võtme kasutamise korral meeles pidada, et lukusula koht on toas mitte autos. Kui ühel hommikul avastad, et lukk on kinni jäätunud, pole uksesahtlis või pagasiruumis ootavast lukusulast ju mingit kasu.
Klaasipuhastaja ei ole jää puhastamiseks
Mõnikord tundub kangesti lihtne „sõita“ kojameestega mõni kord üle klaasi, et ka jääd natukene lahti rebida.
Samuti tuleb klaasipuhastajate mootor autost lahkudes alati välja lülitada, sest autot järgmisel korral käivitades, hakkavad kojamehed tööle ja üle jäise akna sõites, saavad harjad kindlasti rikutud.
Klaasipuhastajate üles tõstmine venitab küll harja vastu klaasi suruvat vedru, kuid lühemaajaline selline tegevus ei ole jääva kahjustusega. Võimalusel tuleks suurte lumesadude korral panna esiklaasile tekk.
Marko Privoi, Gjensidige liikluskindlustuse vanemtootejuht mainib, et talvisel ajal ei tohiks unustada sõiduki hooldust (autopesu vähemalt kord kuus, ukselukkude määrimine jne). Kui sõiduki esiklaas on hommikuti seestpoolt väga pikalt udune, siis lase teeninduses kontrollida salongifiltri olukorda. Ära alusta liikumist uduse aknaga. „Kiirel hetkel korralikult lumest puhastamata jäetud esi- ja küljeklaasid võivad hiljem liikluses valusalt kätte maksta. Igaüks saab enne teeleasumist teha endast oleneva, et ohutumalt sihtkohta jõuda. Kiirustamise asemel sea esikohale ohutus.“
