10 erilist tervitusviisi, mida võiks reisile minnes teada

Ettevõtluskõrgkooli Mainor turismi- ja restoraniettevõtluse erialajuht Anne Roosipõld räägib, et maailmas leidub veidraid tervitusviise, millega tuleks end ebamugava olukorra vältimiseks enne reisile minekut kurssi viia.

Anne Roosipõllu sõnul on ka eestlaste tervituskombed viimasel ajal muutunud. “Käesurumise ja “tere” asemel on hakatud järjest enam embama, mis nõukogudeaegses Eestis eriti levinud ei olnud ja tekitab praegugi vanemates inimestes sageli võõristust. Mõned eestlased on lõunamaade eeskujul hakanud ka tervitamisel põsesuudlusi jagama,” rääkis Roosipõld.

“Tervitamine on rituaal, mis aitab mõista maa, kultuuri ja rahva kultuurilisi väärtusi. Välismaal reisides peaks arvestama ka nüansse ja et paljudes maades erineb tervitamine piirkonniti. Palju sõltub ka sõprusastmest, vanusest, soost, ametlikust või mitteametlikust situatsioonist. Tervitamine ei ole lihtsalt elegantsus, vaid annab edasi informatsiooni lähedusest, võimust, austusest ja identiteedist,” ütles Mainori turismiõppejõud ja tõi välja kümme näidet tervitusviisidest maailma eri paikadest.

1. Eskimod ja Uus-Meremaa maoorid hõõruvad tervitades vastakuti üksteise ninasid. Uus-Meremaal nimetatakse seda tervitust hongi-ks, mil paralleelselt käesurumisega puudutatakse üksteise otsaesist ja nina.
2. Tiibeti mungad näitavad tervitades üksteisele keelt. Samal ajal suruvad nad käed kokku, hoides neid rinna ees ja näidates sellega, et nad „tulevad rahus“.
3. Filipiinidel võivad inimesed üksteist tervitada kulmude kiire tõstmisega.
4. Botswanas sirutatakse „tere“ ütlemise ajal välja oma parem käsi, hoides vasakut kätt parema küünarnuki all.
5. Malaisias on traditsiooniline tervitus teiste inimeste käte õrnalt puudutamine ja raputamine ning seejärel oma käte asetamine rinnale ja kergelt noogutamine.
6. Eritreas võib sõprade vahel näha tervitust, kus puudutatakse kolm korda oma parema õlaga teise inimese paremat õlaga.
7. Jaapanis on levinud kummardamine umbes 45-kraadise nurga all.
8. Indias surutakse peopesad kokku palveasendisse, kummardutakse peaga ja öeldakse „namaste“.
9. Paapua Uus-Guineas on üheks tervitusviisiks üksteise vöökohalt kinnivõtmine.
10. Mongoolias (eriti maapiirkondades) hoiavad nooremad inimesed tervitamise ajal oma käepesad üleval ja puudutavad vanemate inimeste küünarnukke. Vanemad teevad sedasama, aga nende käepesad on allapoole suunatud. Selline tervitusviis on levinud just inimeste esmakordsel kohtumisel uue aasta alguses.