Ole teadlik! Elektrilevi viis soovitust äiksekahju ennetamiseks
Ilmateenistus lubab täna Eestis esimest arvestatavat äikseohtu. Ent äike ja elekter on nagu tülli kiskunud vennad, kes ühte majja ei mahu.
Osalt nii sarnased, aga samal ajal ja samas kohas võivad paksu pahandust tekitada.
Elektrilevi protsessijuht Meelis Kaps jagab blogis praktilisi soovitusi viie ohu korral, mida tuleks äikseperioodil seoses elektri ja elektroonikaseadmetega arvestada.
1. Kõik elektroonikaseadmed on äikse ajal ohus!
Ainus kindel viis oma kallihinnaliste elektroonikaseadmete kaitsmiseks on nad äikseohu korral seinakontaktist valla päästa. Kahju põhjustab liigpinge, mis ületab mitmekordselt seadmete tavapärase tööpinge. Liigpinge tekib siis, kui äike lööb elektrivõrku – liinidesse või alajaama. Elektrivõrku ühendatud seadmed on ohus ka siis, äike on löönud juhtmetesse mitme kilomeetri kauguse.
Tihti ei ole kasu ka sellest, kui elektrikilbist vool välja lülitada. Piksetabamuse korral võib liigpinge läbi kilbi ikkagi seadmetesse jõuda.
2. Piksevarras kaitseb maja, aga mitte seadmeid!
Kui elamu juurde on paigutatud piksevarras, aitab see ära hoida äikse otsetabamust majale. Piksevarras tekitab maja ümber kaitsesfääri, mis maandab pikse tabamuse. Kuid elektroonikaseadmete kahjustused tekivad üldjuhul olukorras, kus äike tabab lähedalasuvat elektrivõrku. Võrku ühendatud seadmed võivad saada kahjustada ka siis, kui maja kaitseb piksevarras.
3. Elektriliinid ja –mastid tõmbavad äikest ligi!
Äike valib maapinnale jõudmisel kõige paremini maandatud objekti. Selleks võivad olla lagedal asetsevad üksikud puud, aga ka elektriliinid ja alajaamad. Kui äike tabab juhtmeid, on tagajärjeks efektsed, kuid ligiduses viibivatele inimestele eluohtlikud elektrivälgud.
4. Maha kukkunud elektriliinid on eluohtlikud!
Äiksega kaasneb tihti tugev tuul, mis omakorda võib langetada liinidele puid. Maha langenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda ega ka nendele läheneda. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ja oksi.
Maha kukkunud ja pinge all olevale juhtmele lähenedes võib tekkida eluohtlik sammupinge – see tähendab, et maapinnast võib saada elektrilöögi juba kuni 8 meetri kauguselt (niiskete tingimuste korral kaugemaltki, kuni 20 meetri kauguselt). Kui olete sattunud maha kukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda võimalikult lühikeste, nn. „kukesammudega“. Kui olete kindel, et suudate tasakaalu säilitada, võib ka kaks jalga koos või ühel jalal hüpata. Kahel jalal pikka sammu tehes või kukkudes võib saada elektrilöögi.
5. Elektrivõrgu rikete korral helista 1343, õnnetuse korral 112!
Maha kukkunud või muul moel kahjustunud elektriliinidest teata koheselt Elektrilevi rikketelefonil 1343. Õnnetuse korral helista hädaabi numbril 112.
Allikas: Elektrilevi
