KASULIK TEADA! Miks usaldada toasoe soojuspumba teha?
Ees on veel päris pikk talveaeg, mis lubab nii pakast kui ka lund. Meie, eestlased, oleme harjunud sellega, et tõuseme hommikul jahedas toas, tatsame jahtunud ahju juurde ja hakkame seda kõlisevate halgudega kütma.
Tegelikult aga elame juba mõnevõrra teises ajas kui meie töökad esivanemad ja võiksime seetõttu oma kodu kütmise usaldada teistsugusele tehnoloogiale, soojuspumpadele.
Soojuspump vahendab soojust
Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks.
See on põhimõtteliselt sama protsess, mis toimub külmikute juures. Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk – õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks.
Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiiliabil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse.
Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul.
Mida on hea teada enne soojuspumba soetamist?
Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla. Vali arukalt!
Milline on õhk-õhk soojuspump?
Sellist tüüpi soojuspump koosneb ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist. Soojuspumba välismoodul võtab soojusenergiat välisõhust ning transpordib selle hoones asuvasse sisemoodulisse, kus juhitakse ventilaatori abil soojus ruumiõhku.
Õhksoojuspumbaga ei ole võimalik kütta radiaatorite vett ega toota sooja tarbevett. Välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus. Temaga võib aastas säästa küttekulult 30-50% (va soe tarbevesi).
Õhk-õhk tüüpi soojuspump sobib suurepäraselt kasutamiseks koos mõne teise küttesüsteemiga (elektriküte, gaasiküte jne). Maksimaalse kokkuhoiu tagamiseks õhksoojuspumbaga peab juba kasutatav küttesüsteem olema õigesti seadistatud. Väga oluline on hoonesse sooja puhuva sisemooduli asukoht ruumis(et soojus pääseks igasse ruumi). Hoone peab soojuse efektiivseks levimiseks olema avatud siseplaneeringuga. Võrreldes teiste soojuspumbasüsteemidega on õhksoojuspumpa investeerimine suhteliselt odav ning aitab oluliselt küttekulutustelt kokku hoida. Lisaks aitab õhksoojuspump oluliselt parandada ruumiõhu kvaliteeti. Suur osa õhksoojuspumpasid saab seadistada nö Timer reziimis (seade töötab kellaajast kellaajani). Viimastel aastatel on väga populaarseks muutunud erinevad seadmed, mis juhivad soojuspumpa nutitelefonist või arvutist.
Õhk-vesi soojuspump hoiab kokku ka suure külmaga
Õhk-vesi soojuspump võtab soojusenergia välisõhust nagu õhusoojuspump, kuid ruumis kannab selle üle vesiküttesüsteemile. Õhk-vesi soojuspumbaga saab kütta hoonet põrandakütte- või radiaatorküttesüsteemi kaudu ning toota sooja tarbevett.
Seda tüüpi soojuspumba välismoodul ammutab soojusenergiat välisõhust ja kasutab seda siseosas asuva veemahuti (katla) kütmiseks. Õhk-vesi soojuspump võib anda aastas küttekuludelt kokkuhoidu 50-60%. Isegi madalate välistemperatuuride juures on kokkuhoid märgatav.
Rohkem infot soojuspumpade kohta leiab SIIT!
