SEITSE MEELESPEAD! Kuidas ennetada vähki?
Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega.
Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski.
Suitsetamine on harjumus, millest vabanemine on võimalik vaatamata tubakas leiduva nikotiini tugevat sõltuvust tekitava toime tõttu üliraske. On leitud, et tubakasuits sisaldab üle 4000 keemilise ühendi, millest üle 40 on kantserogeensed. Igasuguse tubaka suitsetamine, ja mitte ainult, vaid ka tubakatoodete muu kasutusviis on vähi riskiteguriks ning neid seostatakse kopsu-, huule-, suukoopa-, kõri-, neelu-, kõhunäärme-, põie- ja neeruvähi teket. Suitsetamine suurendab ka rinnavähi riski.
On olemas seos suitsetamise intensiivsuse ja vähiriski vahel: mida kauem ja rohkem sigarette suitsetada, seda halvem. Ohustatud on ka passiivsed suitsetajad – suitsetaja kahjustab ka ruumis viibivate mittesuitsetajate tervist.
Eestis on arvestuslikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse prognostiliselt juba keskeas. Igas teises peres Eestis, kus kasvavad lapsed, suitsetab keegi täiskasvanutest. Palju on uuritud ja jätkuvalt uuritakse toitumise seost vähktõvega.
Teadlaste andmeil on inimtoidus leitud naturaalselt umbes 12 000 keemilist ühendit, millest mõned on vähkitekitavad ehk kantserogeensed. Mõnedest toiduainetest tekivad aga organismis ainevahetuse käigus kantserogeensed ühendid. Kantserogeensed ained tekivad ka toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, samuti rasva ja liha kõrbemisel. Tekkib küsimus, et miks võib neid toiduained siis müüa? Aga probleem pole mitte müümises, vaid pigem toiduainete käitlemises, teatud riski omavate toiduainete liigses tarbimises ja valmistamisviisi vigades.
Arvestades, kui suure tähtsusega on eluviis vähktõve ennetamises, jagab Tervise Arengu Instituut mõned soovitused vähi ennetuseks:
- Hoia oma kopsud puhtad
Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks. Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetajad ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed.
- Ole alkoholi tarvitamisel mõõdukas
Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Risk suureneb joodud alkoholi kogusega. 100 grammi alkoholi päevas suurendab 4-6 korda riski haigestuda vähki võrreldes nendega, kes alkoholi ei tarvita. Risk suureneb veelgi kui lisaks alkoholi tarvitamisele ka suitsetatakse. Mehed ei tohiks juua rohkem kui kaks alkoholiühikut ning naised rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas.
- Liiguta end!
Kehaline passiivsus on hinnaguliselt umbes veerandi rinna-, neeru- ja käärsoolevähi juhtude põhjuseks. Kindlad tõendid näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab vähki haigestumise riski oluliselt. Hea uudis kõigile, kel meeldib jalutada – riski saab vähendada juba vaid 30 minutit (lapsed ja koolinoored vähemalt 60 minutit) päevas liikudes.
- Naudi puu- ja köögivilju iga päev
Toitumise ja teatud vähiliikide seoses on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80-100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski 30% võrra. Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suurendab. Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine. Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi. Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite. Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena.
- Vahel on vähem rohkem
Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski. Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5-10-protsendiline kaalukaotus teeb tervisele head.
- Hoia oma nahka!
Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel. Naudi päikest ilma liigse ”praadimiseta” ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest.
- Vaktsineerimine: väike vaev – suur kasu
Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest. Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda.
Allikas: Eesti Vähiliit
