OLE TEADLIK! Mis on ohvriabi?
Lühidalt on ohvriabi on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet, kirjutab Politsei- ja Piirivalveamet nõuannete lehel.
Toimetulekuks vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui informatsiooni selle kohta, millist abi tal on võimalik saada.
Õigeaegne abi hoiab ära ohvri iseseisva toimetuleku halvenemise ja ka võimaliku töökaotuse. Ohvriabiteenust osutavad Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades.
Ohvriabist lähemalt
Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet.
Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega
Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus.
Pöördu ohvriabitöötaja poole, kui tahad oma probleemist rääkida, tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks või soovid leida oma olukorrast väljapääsu.
Psühholoogilise abi kulutuse hüvitamine
Riik hüvitab süüteo ohvritele ja nende pereliikmetele vajaduse korral psühholoogilise abi kulutused.
2007. aasta 1.jaanuaril jõustus ohvriabi seaduse muutmise seadus, mille üheks eesmärgiks on süüteo ohvritele ja nende perekonnaliikmetele riigi poolt vajaduse korral psühholoogilise abi kulutuste hüvitamine.
Psühholoogilise abi kulu hüvitist on vajaduse korral õigus saada kuni ühe kuupalga alammäära (alates 01.01.2015 390.00 eurot) ulatuses nii ohvril endal kui ka ohvri perekonnaliikmetel (kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses), kui nende toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud. Psühholoogilist abi vajava ühe pere liikmetele hüvitatakse psühholoogilisele abile tehtud kulutused kokku kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses.
Psühholoogilise abi kulude hüvitamise regulatsioon on loodud eeskätt selleks, et aidata kaasa kergemate kuritegude ja väärtegude ohvriks (näiteks s.h perevägivalla juhtumite) langenud ohvrite kiiremale psühholoogilisele rehabilitatsioonile ning vägivalla- ja muude kuritegude ohvrite perekonnaliikmete sotsiaalse toimetulekuvõime paranemisele.
Psühholoogilise abi kulude hüvitise saamise eelduseks on süüteo kohta väärteo-või kriminaalmenetluse alustamine. Psühholoogilise abi kulud hüvitatakse õigustatud isikule ühe aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates. Seadusest tulenevalt on psühholoogilise abi teenusteks psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse osutamine.
Psühholoogilise abi kulude hüvitamiseks tuleb esitada vastav taotlus piirkondlikule ohvriabi töötajale. Psühholoogilise abi kulud maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.
Lepitusteenus
Lepitusteenus rakendus 2007.aasta veebruaris. Lepitusmenetluse käigus kohaldub II astme kuritegudele, lepitatakse teise astme kuriteo osapooli, s.o kannatanut ja kahtlustatavat või süüdistatavat. Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet ning lepitamist viivad läbi vastava koolituse saanud ohvriabitöötajad.
Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab rohkem kaasata kannatanut otsustusprotsessi ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu/ohvri huve. Lepitamine tõstab kannatanu/ohvri väärtust ja suurendab tema kaasatust. Lepitamise läbiviimisel tegeletakse kuriteo mõlema osapoolega.
Otsuse kriminaalasja lõpetamiseks lepitusmenetluse teel teeb osapoolte nõusolekul prokuratuur või kohus. Lepitusprotsess lõpeb osapoolte vahelise kirjaliku lepituskokkuleppe sõlmimisega. Lepituskokkulepe sisaldab kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi, kuid võib sisaldada ka muid tingimusi sh reaaltoimingute tegemist. Lepitaja roll on eelkõige selles, et suunata pooli normaalsele ja täidetavale kokkuleppele (nt mõne töökohustuse täitmine kannatanu heaks, ravikohustusele allumine ja teraapias osalemine jm).
Kellel on õigus ohvriabile?
Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanemine.
Kellel on õigus taotleda kuriteoohvrite riiklikku hüvitist?
Kuriteoohvrite riiklikku hüvitist makstakse juhul, kui vägivallakuriteoga on tekitatud raske tervisekahjustus, vähemalt 6 kuud kestev tervisehäire või ohvri surm. Ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist on võimalik taotleda neid kulutusi tegelikult teinud isikutel.
Millise kahju hüvitamiseks saab kuriteoohvrite riiklikku hüvitist taotleda?
Hüvitise määramisel võetakse aluseks vägivallakuriteoga tekitatud varaline kahju:
- töövõimetusest tulenev kahju;
- ohvri ravikulud. (Lisaks füüsilise tervise taastumisega seotud kuludele hüvitatakse ka vaimse tervise taastamisega seotud kulusid);
- ülalpeetavatele ohvri surmast tulenev kahju;
- prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele kehafunktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju;
- ohvri matusekulud.
Kuidas kuriteoohvrite riiklikku hüvitist taotleda?
Hüvitise taotlemiseks peab kuritegu olema politseis 15 päeva jooksul (kuriteo toimumisest alates) registreeritud ja kuriteo kohta peab olema algatatud kriminaalasi. Kuriteo raskus tehakse kindlaks kohtuarstliku ekspertiisiga. Hüvitist saab taotleda piirkondlikust pensioniametist üldjuhul ühe aasta jooksul arvates kuriteo toimepanemisest. Koos hüvitise taotlusega tuleb esitada kõik arved, mis tõendavad tehtud kulutusi, kuna hüvitist makstakse ainult kuriteoohvriks langemisega seotud tegelike kahjude ja kulude katteks.
Vaata kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise taotlemise vorm ja vajalike dokumentide loetelu SIIT.
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet
