7 viga, mida vältida koolilapse toa sisustamisel

Sügis on uute alguste aeg, eriti kui laps alustab või jätkab kooliteed. Vanemad keskenduvad augustikuus peamiselt koolikoti sisule, aga sellest tähtsamgi on mõelda keskkonnale, kus laps kodus õpib ja õppimisest puhkab. K-rauta sisekujundaja Veronika Deikova toob välja, milliseid vigu koolilapse toas tavaliselt tehakse ja annab nõu, kuidas sobivat keskkonda luua.

Lapsi ei kaasata

Vanemad eeldavad, et sisustamine on nende töö ja unustavad, et lastetoa puhul võiks olla ka lastel selles oma roll. Nii võib juhtuda, et vanemad valivad värvid, mööbli, valgustid ja muud detailid enda maitse-eelistustest lähtuvalt. Lastele on ise otsustamine ja ise tegemine väga tähtsad, seega tuleks neid pisut suunates kaasata, nii valikute kui ka jõudu mööda remondi tegemise protsessi. Lapse toa seinale värve valides võiks küsida lapselt, milliseid värve või nende kombinatsioone ta eelistab, aga seejuures suunata siiski heledamate või pastelsemate värvide poole, mis lasevad ruumil paista avaramana. Lapsel on toast palju suurem rõõm kui ta on saanud selle loomises ise kaasa rääkida ja osaline olla.

Lastele on ise otsustamine ja ise tegemine väga tähtsad, seega tuleks neid pisut suunates kaasata, nii valikute kui ka jõudu mööda remondi tegemise protsessi.

Unustatakse, et ka koolilaps mängib

Loomulikult peab olema koolilapse tuba praktiline, soosima õpitegevust ja välja puhkamist. Seejuure ei tohi unustada, et ka koolilaps on alles laps ning vajab mänguruumi. Seega peab olema lastetoas nii lustlikku mängulisust kui ka füüsilist ruumi mängimiseks ja loomingulisteks tegevusteks. Kindlasti peavad olema lastetoas kasutatavad materjalid turvalised ja vastupidavad, võimalusel ka naturaalsed ning olemuselt soojad. Laste mäng toimub tihti põrandal, seega tuleb selle materjali olemusele erilist tähelepanu pöörata.

Ebapiisav tähelepanu valgustusele

Lastetoa valgustus peaks olema olemuselt soe, mitte külm. Valguse soojust mõõdetakse kelvinites ja lastetoa valguse soojus võiks jääda vahemikku 2700-3000 kelvinit.

Koolilaua võiks paigutada akna lähedale, et kasutada õppimiseks loomulikku valgust. Hea on, kui aken jääb külje peale, otse eest paistev päike võib silmi pimestada ja selja tagant langev päikesevalgus muudab ekraani loetamatuks. Kui teistmoodi ei saa korraldada, siis võiks sellise akna puhul kasutada rulood või kardinat, mis laseb küll valguse sisse, aga piirab valguse intensiivsust.

Kuna kogu talveperioodi jooksul loomulikku valgust napib, siis vajab laps ka kohtvalgustit. Kindlasti ei piisa üksnes arvutiekraanist, see teeb silmadele karuteene. Kohtvalgusti võib, aga ei pea olema laualamp, see võib olla ka seina- või põrandalamp. Kohtvalgustit valides tuleks pöörata tähelepanu sellele, et see valgustaks küll piisavalt, et lugeda, kirjutada ja joonistada, aga ei pimestaks ega väsitaks seeläbi liigselt silmi. Lisaks kirjutuslaua valgustile võiks lapse tuppa jääda ka mängimist soosiv üldvalgusti ning öiseks ajaks maheda valgusega öölamp, mille laps saab voodist ise põlema panna.

Kohtvalgustit valides tuleks pöörata tähelepanu sellele, et see valgustaks küll piisavalt, et lugeda, kirjutada ja joonistada, aga ei pimestaks ega väsitaks seeläbi liigselt silmi.

Tooli rolli alahinnatakse

Arenev laps vajab mugava kõrgusega lauda, aga veel olulisem on ergonoomiliselt sobiva tooli roll. See peab hästi selga toetama, sellel peab olema mugav istuda, jalad peavad ulatuma põrandale ja võimalusel võiks olla toolil ka käetoed. Üldiselt mida mitmekesisemalt reguleeritav on tool, seda paremini saab seda seadistada lapsele sobivaks, aga igal juhul tasuks poes tooli ka lapsel endal proovida. Seejuures ei pea olema toolis mugav lösutada, vaid lapsevanem peaks kontrollima, kas toolil on võimalik hoida kehale head hoiakut mugaval moel.

Praktilisust napib

Lastetoad kipuvad minema segamini kiiremini kui teised eluruumid. Sestap tasub lapse tuba sisustades pöörata visuaalse meeldimise kõrval rohkem tähelepanu praktilistele aspektidele. Näiteks lahtistesse riiulitesse võivad tekkida „kuhjad“, kinnised sahtlid on enamasti palju praktilisemad. Lisaks tasub soetada esemeid, mis soosivad organiseerimist ja ennetavad segaduse teket. Asjade hoiustamiseks võiks olla erineva suurusega sahtleid, kaste ja karpe, puidust või tekstiilist, aga laste toas on praktiline ka läbipaistev plastik, sest aitab anda hea ülevaate kasti sisust.

Kuna koolilapse puhul on hea uni sama tähtis kui soosiv õppekeskkond, siis tasub investeerida kvaliteetsesse kardinasse, näiteks pimendavasse ruloosse. Pimendav kardin on eriti oluline valgusreostusega linnakeskkonnas, kus akna taga on näiteks tänavavalgustus.

Ruum kuhjatakse üle

Üldiselt võiks olla lapse toas mööblit vähe – siis on ruum avaram, keskendumine parem ja mänguruumi rohkem. Suur riidekapp ei pruugi olla lastetoas üldse otstarbekas, seal kipub tekkima ka suur segadus. Kummut on kapist praktilisem, selle sahtlitesse saab panna nii riideid, kooliasju kui mänguasju. Lapse magamisruum ei pea olema suur – laps ei vaja tingimata täiskasvanute mõõdus voodit. Kui toas ruumi napib, võib soetada voodi, mille alla jääb koolilapse kirjutuslaud, kummut või vähemalt mahukas panipaik. Kindlasti ei peaks olema lapse tuba koht, kuhu ladustatakse mööblit või muid esemeid, mis mujal üle jäävad.

Lastetoa lahendusi nähakse ajutisena

Klassikaliselt mõeldakse, et kuna lapsed kasvavad kiiresti, nende vajadused ja soovid muutuvad, siis võib valida lastetuppa ajutisi lahendusi. Tegelikult ei taha keegi elada toas, kus kõik on ajutine. Ka laps vajab stabiilsust ja seda, et tema vajadustega on arvestatud. Pigem tasub investeerida lapsega koos kasvavatesse mööblilahendustesse, naturaalsetesse materjalidesse ja kvaliteetsetesse valgustitesse, mis kestavad kogu lapsepõlve.