Avaleht Nõuanded PESUPESEMISE MÜÜDID JA STATISTIKA! Kõige hoolsamad pesupesijad elavad Kesk-Eestis
PESUPESEMISE MÜÜDID JA STATISTIKA! Kõige hoolsamad pesupesijad elavad Kesk-Eestis
Nõuanded
Ole teadlik
0

PESUPESEMISE MÜÜDID JA STATISTIKA! Kõige hoolsamad pesupesijad elavad Kesk-Eestis

0
SamsungAddWash_310316_006_AndresRaudjalg
Foto: Andres Raudjalg

Kui kogu Eestis tervikuna möönis ligi 50 protsenti vastanutest, et neil on viimase kuu jooksul pesu pestes ununenud mõni riideese pesumasinasse panna, siis Kirde- ja Lõuna-Eestis oli “unustajate” osakaal märkimisväärselt madalam – 39 protsenti, Kesk-Eestis lausa 34 protsenti.

Läänepoolsemates maakondades ja saartel on mõne üksiku soki või särgi pesukorvi jätnud 54 protsenti ning Tallinnas ja Harjumaal 55 protsenti vastanutest.

Küsitlus andis kinnitust ka sellele, et valdavas enamuses on pesupesijateks kodudes naised. Abielus või suhtes meestest vastas 85 protsenti, et nende peres peseb kõige sagedamini pesu kaaslanna. Naiste puhul vastas koguni 93 protsenti sellele küsimusele, et pesupesijateks on nemad.

Samsungi tellitud uuringust selgub veel, et eestimaalased on üsna usinad pesupesijad ning musta pesu naljalt kauaks pesukorvi seisma ei jäeta – ligi 56 protsenti inimestest peseb pesu mitu korda nädalas, sh ligi kümnendik teeb seda vähemalt korra või isegi mitu korda päevas. Kolmandik vastanutest peseb pesu korra nädalas ning 11 protsenti harvemini.

Foto: Andres Raudjalg
Foto: Andres Raudjalg

Keskmisest pisut usinamad pesupesijad on Lääne-Eestis ja saartel – mitu korda nädalas peseb pesu üle 62 protsendi vastanutest. Kesk-Eesti ning Harjumaa ja Tallinna inimestest pesevad mitmel korral nädalas või isegi iga päev vastavalt 57 ja 56 protsenti. Mõnevõrra vähem eelistavad pesu pesta Kirde- ja Lõuna-Eesti maakondade inimesed – esimesel juhul 49 ja teisel 51 protsenti.

Kokku 500 vastajaga veebipaneeliga küsitlus viidi läbi Samsungi tellimusel 26.02-02.03 uuringukeskuse SKDS poolt 18-74-aastaste Eesti elanike poolt.

Pesupesemise müüdid ja tegelikkus

Pesu pesemine tundub mõnikord tõeline peavalu. Millist pesutsüklit valida, et riiete värvid säiliksid, plekid tuleksid maha ning sealjuures oleks meie ökoloogiline jalajälg mõistliku suurusega? Levinumatele pesu pesemisega seotud müütidele annab vastused Samsungi tooteekspert Madis Einpalu.

Müüt – kõige energiasäästlikum on pesta riideid lühikese pesuga.

See müüt ei pea paika. Tegelikult on kõige energiasäästlikum kasutada pikka ökorežiimi. Sedasi kulutab pesumasin vähem energiat, kasutades ära oma trumli inertsi jõudu, kuna ei pea pidevalt kiiresti muutma oma pöörlemissuunda nagu lühema pesu korral. Ühtlasi säästab masin pikemate leotus- ja loputusaegadega ka vett, sest seda ei pea nii palju ühe pesukorra puhul välja vahetama.

Müüt – odav pesuvahend ei pese riideid puhtaks.

Pesupesemise tulemused ei sõltu ainult vahendist. Uuringufirma SKDS poolt Baltikumis läbib viidud pesupesemise harjumuste uuringu järgi usub 67% eestlasest, et pesu puhtuse tagab eelkõige väga hea pesuvahend. Pesutulemus sõltub tegelikult päris mitmest asjast: kanga olemusest, vee karedusest, pesutsükli pikkusest, pesumasina funktsioonidest, omadustest jne. Lisaks on viimasel ajal toimunud suur hüpe pesumasinate tehnoloogias, mistõttu peaks kvaliteetne pesumasin tagama head tulemused ka odavamat pesuvahendit kasutades. Näiteks on uuemad Samsungi pesumasinad varustatud Ecobubble funktsiooniga, mis muudab pesuvahendi õhu ja vee kokkupuutel tihedaks vahuks. See kooslus imbub tavalise seebiveega võrreldes riidesse lausa 40 korda kiiremini ning seetõttu kasutab pesuvahendi omadusi plekkide eemaldamisel paremini ära.

Müüt – riided saavad puhtaks ainult kõrgel temperatuuril.

Kuigi SKDS-i uuringu järgi arvab kõigest 13% eestlastest, et parem pesukvaliteet on võimalik vaid kõrge veetemperatuuriga, on see müüt visa kaduma – näiteks Leedus arvab veel 21% ja Lätis lausa 31% rahvastikust selliselt. Tegelikult oleneb pesu puhtus plekist, esemest, mida pestakse, ning pesumasina kvaliteedist. Hea pesumasin annab väga korraliku tulemuse ka madalal temperatuuril pestes. Kindlasti tasub juhinduda riietel olevatest etikettidest. Kui seal pole kõrge temperatuur lubatud, võiks sellest ka kinni pidada. Paljud kangad ei talu kuumust ja kaotavad selle tagajärjel värvi, muutuvad topilisteks või tõmbuvad kokku-venivad välja. Kõrgemat temperatuuri tasub kasutada vaid väga tõrksate plekkide eemaldamisel või voodiriiete pesemisel, kui esemel olev silt seda lubab. Muul juhul võiks eelistada ökonoomsemat, madalatemperatuurilist pesu.

Müüt – väga määrdunud riided saavad puhtaks ainult mitmekordse läbipesemise tulemusel ja/või pika pesuga.

Selle müüdiga on nii ja naa. Kõige mõistlikum on esmalt juhinduda riietel olevatest pesemisjuhistest ning plekist endast. Õigete pesemisvõtetega peaksid riided saama puhtaks ühe pesuga. Iga pesukord kulutab riiet ning kuigi võib tunduda, et mitme pesu järel heledamaks kulunud plekid kinnitavad müüdi paikapidavust, siis samal ajal kulub ka riie ise, mille tõttu võib ese kaotada oma välimuse kiiremini.

Kui riie on väga määrdunud, siis tasub tõesti kasutada intensiivsemat pesu, mis sisaldab pikemaid leotusprogramme. Väga määrdunud riiete puhul on leotus vajalik ning raskemate plekkide puhul võiks enne masinasse panemist neid vastavate vahenditega ka eeltöödelda. Siiski tavalise pesu puhul pole üleliigne leotamine vajalik. Pesumasinate tehnoloogiaid täiendatakse pidevalt ning ka lühikesed pesutsüklid on üha tõhusamad. Näiteks Samsungi uuel AddWash pesumasinal on sisse ehitatud SpeedSpray süsteem, mis pritsib veejuga selliselt, et see hajutaks pesuainet kiiremini ning kiirendaks seega pesutsüklit, tegemata kompromisse tulemuste osas.

Müüt – pesu tuleb sorteerida

Tõsi. Pesu tuleks sorteerida nii värvi kui ka materjali järgi. Uute värviliste ja tumedate esemete puhul on tänapäeval üpris tavaline, et esimeste pesukordadega eraldub osa värvist ning seetõttu võivad sellised riided värvi anda. Siin saabki vaid soovitada siltide järgi juhindumist ja võimalusel vaid ühte tooni esemeid koos pesta. Samuti tasub kasutada vastavalt kangale sobivaid pesuvahendeid. Sedasi ei saa meie riided pestes kahjustada ning säilitavad oma esialgsed omadused.

Müüt – õrnu kangaid tohib pesta ainult käsitsi

Ei ütleks, et täna see müüt enam päris paika peab. Tänapäeval on peaaegu igal pesumasinal olemas ka käsipesu funktsioon, mis tähendab iseenesest õrna ja aeglast trumli liikumist ning suuremat vees leotamist, imiteerides käsipesu. Jah, peaks lähtuma esemel olevast infost, kuid me oleme jõudnud nii kaugele, et ka masinas saab ilma kangast rikkumata õrnu siidiseid ja villaseid esemeid pesta. Kellel mõlguvad mõtted uue pesumasina soetamise suunas, siis näiteks Samsungil tuli hiljuti välja uus lisaluugiga varustatud pesumasin AddWash. Nimele kohaselt saab pesumasinasse keset pesutsüklit lisada kas pesust välja ununenud riideid või  pesurežiimi lõpus masinasse pista vaid kerget loputust vajava siidisalli või muu õrnema riideeseme, kangast seega rikkumata.

mm

Kommentaarid