Avaleht Ole teadlik OLE TEADLIK! Piisav uni on inimestele tähtis igas eas
OLE TEADLIK! Piisav uni on inimestele tähtis igas eas

OLE TEADLIK! Piisav uni on inimestele tähtis igas eas

uniTäiskasvanud vajavad taastumiseks keskmiselt 7-8 tundi ööund. Vähe magajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga jääb teadlaste hinnangul lühemaks kui tavalistel magajatel (sama kehtib ka pikema ehk üle 10 tunni unega isikute kohta).

Eestis töötavad inimesed teatud sektorites (nt kaubandus, transport) sageli järjest väga pikkades vahetustes. Pärast pikemat vahetust üritavad inimesed puhkeajal võimalikult kaua magada. Kui juhtub, et harjumuspärast vahetuse aega muudetakse, kaasneb sellega vajadus magamise aega muuta ja siin tekib esimene tõsisem ebakõla. Enne uut magamisaega võib jääda väga vähe aega n-ö väsimuse kogumiseks.

Mõnikord läheb unerežiim pikapeale täiesti paigast ära, kui keha ei suuda vahetustega enam ümber harjuda ja nõutud ajal magada. See kinnistub ja kujuneb krooniliseks unetuseks, mis ilma unerežiimi asjatundliku järeleaitamiseta enam ei parane. On teada, et vahetustega töötajatest vähemalt 14%-l esineb unehäireid.

Kui uneaeg jääb väheseks, tekivad pikapeale olulised muutused nii inimese füüsilises kui ka vaimses tervises. Neist ilmingutest räägib unearst-psühhiaater Tuuliki Hion pikemalt terviseinfo.ee blogis.

Mida saab teha töökohal?

Halb unekvaliteet kui ka sellest tingitud päevane väsimus põhjustavad lisaks tervisekaebustele kahju ning kulusid ka tööandjatele. Väsinud töötajal tuleb sagedamini ette eksimusi ja vigu ning see toob organisatsioonidele kaasa nii tootlikkuse vähenemise kui kasvanud haiguskoormuse. Teadlaste sõnul on just väsimus peasüüdlaseks ligi poolte tööõnnetuste puhul, ehkki tööõnnetusi tihti ei osata unevaeguse või -häiretega seostada.

Lisaks unevõlale toodavad väsimust ja takistavad taastumist liiga pikk väheste pausidega tööaeg ning öötöö. Seega on töötajate heale „unetervisele“ kaasa aitamine suuresti tööandja ja toetava töökorralduse võimuses.

Eestis reguleerib valdkonda töö- ja puhkeaja seadus ja mitmetel erialadel (nt lennunduses) on kasutusel omad täpsemad regulatsioonid. Aga ka siis, kui kõiki nõudeid järgitakse, jääb probleemkohana siiski alles rohke öötöö, mis tegelikult inimesele ei sobi.

Ka puhkepauside vähesus ning lühidus on olulised väsimuse põhjused.

Kui ettevõtte profiil nõuab töötamist vahetustes ja/või öisel ajal, siis peaksid unehäirete ennetamine ja väsimuse juhtimine olema olulised komponendid tööheaolu ja tööohutuse tagamisel.

Tööandja ülesandeks on vahetuste selline korraldamine, et nende muutmine ei toimuks väga lühikese aja jooksul ning töötajate uue uneajaga harjumine oleks kõige loomulikum. Põhjamaades (Soomes ja Rootsis) on mitmeid häid näiteid organisatsioonidest, kus vahetuste skeeme on sobival moel muudetud ning seeläbi saavutatud olukorra tunduv paranemine.

Mida saab teha igaüks ise?

Hea unehügieeni huvides tuleks jälgida töö ja puhkuse tasakaalu ning lubada endale igapäevaseid väikesi lõõgastusi. Puhkepausidel ning vabal ajal aitavad kõige paremini taastuda kehalised harjutused, looduses viibimine, lähedaste-sõpradega koos olemine, meeldivate tegevustega tegelemine.

Puhkehetki ei tohiks edasi lükata, vaid planeerida neid oma tavalisse päevarütmi.

Piisav ööuni, väikeste mitmekesiste lõõgastuspauside tegemine päeva vältel, meelepäraste harrastuste ja kehalise treeninguga tegelemine vahelduseks rutiinsetele ülesannetele, võimaldab hõlpsamalt taastuda ja õhtul ka hõlpsamalt uinuda.

Sellest, kuidas puhkuse ajal õigesti puhata ja taastuda, annab ajakirja Director artiklis “Puhkus – aeg unistada, unustada, taastuda või muutuda?” häid näpunäiteid  tööpsühholoog Taimi Elenurm.

Allikas: Terviseinfo.ee

Kommentaarid