Avaleht Ole teadlik OLE TEADLIK! KUIDAS SEE PETTUS TÖÖTAB? Pettused kuulutuse- ja oksjoniportaalides
OLE TEADLIK! KUIDAS SEE PETTUS TÖÖTAB? Pettused kuulutuse- ja oksjoniportaalides
Ole teadlik
0

OLE TEADLIK! KUIDAS SEE PETTUS TÖÖTAB? Pettused kuulutuse- ja oksjoniportaalides

0

telefon1Heade uudiste portaal toob taas lugejateni teavituskampaania „Ära lase ennast pügada. Osta targalt!“ raames avaldatud pettuste skeemid, et aidata pettusi ära hoida. Järgnev on üks levinuimaid.

Levinuim pettuseliik, mille kohta tuleb aastas politseile üle 500 avalduse, katab väikeste variatsioonidega erinevaid tooteid ning seda kohtab erinevates keerukusastmetes:

  • Müüja petmine: soovitud kauba (nt nutitelefoni) eest raha mitte makstes.
  • Ostja petmine: pärast soodsa hinnaga kauba eest raha saamist kaupa ei saadeta või asendatakse see “nukuga”.
  • Keerulisemad skeemid, kus pettur vahendab pärisostjat ja pärismüüjat.
  • Samade skeemide kasutamine kinnisvara üürikuulutuste puhul ettemaksu küsimiseks.

Statistika kohaselt tuleb ühe petturi kohta 40–50 juhtumit enne, kui pettasaanutelt avaldused laekuvad ning politsei petturi ukse taha jõuab.

Müüja petmine raha mitte makstes

Petturi ülesanne on panna müüja kaupa saatma enne, kui raha on laekunud. Ostjal on soov kaup kiiresti kätte saada (see on mõeldud kingituseks, vaja ära sõita), aga “paraku” on reede õhtu ja pankadevaheline ülekanne ei laekuks enne esmaspäeva. Müüjale saadetakse võltsitud maksekorraldus (või palutakse pangal tegelik maksekorraldus tühistada) ning kaup läheb teele, sageli pakiautomaati. Tehinguks kasutatakse ettemaksulist kõnekaarti, kaup võetakse välja enne järgmist tööpäeva, pettur varjab automaadi juures oma nägu või kasutab selleks “tankisti”.

Ostja petmine kaupa mitte saates

Pettur paneb oksjoni- või kuulutustesaidile müüki hetkel populaarse toote tavapärasest soodsama hinnaga, sageli kopeerides pildid-kirjeldused mõne tegeliku pakkumise pealt. Sedapuhku on oluline veenda ostja raha maksma enne kauba saatmist või teeselda kauba lähetamist. Selleks sobib jällegi hästi pakiautomaat – saatmisest jääb kviitungina jälg, aga saadetise sisuks on sageli vähemväärtuslik toode või lihtsalt rämps. Lihtsamal puhul ei vaevu pettur ka kaupa saatma ning eeldab, et internet tagab talle piisava anonüümsuse, põhjalikuma ettevalmistuse korral kasutatakse raha saajana “tankisti”.

Pettur pärisostja ja pärismüüja vahel

Pettur avaldab oksjoni- või kuulutustesaidil olemasoleva pakkumise koopia, asendades müüja kontaktid enda omadega ning muutes hinna tavapärasest soodsamaks. Kui kaubast huvitatud ostja temaga ühendust võtab, asub ta suhtlema pärismüüjaga, esinedes pärisostjana. Tema eesmärk on panna ostja müüjale raha maksma ja müüja kaupa petturile saatma.

Pettur üürib korterit

Seda skeemi harrastavad välismaalased, pannes üles (nt puhkusepiirkonnas asuva korteri) üürikuulutuse. Hind on soodne, kuna üürija pidi mujale tööle minema – see annab samas ka võimaluse vältida korteriga eelnevat tutvumist. Üürnikult küsitakse ettemaksu, kuulutus on aga koopia mõnest varasemast tegelikust üüripakkumisest. Kui üürnik pere ja kohvritega kohale saabub, ei ole kohapeal keegi temaga sõlmitud kokkuleppest mõistagi midagi kuulnud.

Kutsikad-kassipojad ja “ootamatud lisakulud”

Tegemist on rahvusvaheliste pettustega, kus pakutakse tavalisest soodsama hinnaga tõukoerakutsikaid või kassipoegi. Pärast ostusoovi saamist on müüja nõus looma teele panema, aga järgemööda hakkab ilmnema “ootamatuid lisakulusid”, mille ostja peaks katma: looma vaktsineerimine, veterinaari tõend, transpordipuur, toit, kindlustus jne. Nagu ettemaksupettuse puhul tavaks, on oluline saada ohver alguses tegema väikseid makseid ning viia ta seejärel sammhaaval tundeni, et kui nii palju on juba panustatud, tuleks teha veel vaid see üks lisakulutus… kuniks ühel hetkel loobutakse või raha otsa saab. Kutsikat või kassipoega pole pettur mõistagi saata plaaninudki.

Kuidas ennast selliste pettuste eest kaitsta?

  • Kontrolli tehingu teise osapoole isikut – kahtluse korral palu, et pakkuja oma isikut tuvastaks (tõenäoliselt pettur seepeale loobub, aga välistada ei saa ka “tankisti” kasutamist).
  • Kasuta võimalust sõlmida digiallkirjastatud lihtleping – pange tavalisse tekstifaili kirja, kes mida müüb ja kui palju maksab, ning lisage mõlema poole digiallkirjad.
  • Kui kauba üleandmine toimub isiklikult, vali valgustatud koht, mis jääb turvakaamerate vaatevälja: bensiinijaam, ostukeskus, pakiautomaat.

 

mm

Kommentaarid