Avaleht Nõuanded Mida on kasulik teada enne maakütte paigaldamist?
Mida on kasulik teada enne maakütte paigaldamist?

Mida on kasulik teada enne maakütte paigaldamist?

Maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik. Maasoojuspumba tööpõhimõte on sarnane külmkapiga. Kui külmkapp võtab toidult soojuse ära ja suunab selle torustiku abil ümbritsevasse keskkonda, siis maaküte võtab maapinnasesse suve jooksul talletunud energia ja kasutab seda ruumide ja tarbevee kütmiseks.

Jah, ka meie krõbedal talvel on maa sees jätkuvalt soe. Maapinnast meetri sügavusel on aastaringselt temperatuur umbes 4-12 kraadi.

Maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik.

Maaküttesüsteem koosneb suures plaanis kahest osast 

Maaküttesüsteem koosneb kahest osast: maakollektorist ehk torustikust, mis paigaldatakse maja ümber maa alla, ja soojuspumbast, mis asub maja sees. Torustikus ringleb samasugune spetsiaalne külmumiskindel vedelik nagu külmkapis. Lisaks on tarvis majasisest küttesüsteemi, mis viib soojuse sinna, kus seda parajasti tarvis on – radiaatorid, põrandaküte või boiler.

Kõige olulisem teadmine on see, et maakollektori ehk torustiku paigaldamiseks on vaja piisavalt suurt maa-ala. Kehtivad kaks üldreeglit:

  • 1 ruutmeeter köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit
  • 1 ruutmeeter köetavat pinda vajab vähemalt 3,6 ruutmeetrit vaba maapinda

Maakollektori ehk torustiku paigaldamiseks on vaja piisavalt suurt maa-ala.

Näiteks:

Kui sinu maja pindala on 150 ruutmeetrit, siis on sul vaja vähemalt 150 x 3,6 = 540 ruutmeetrit vaba maapinda maakollektori paigaldamiseks.

Kollektor paigaldatakse 1 m sügavusele, paralleelsete torude vahel peab olema 1 m vaba ruumi ja majast ning krundi servast samuti 1 m vaba ruumi. Lisaks ei tohi see olla selline maatükk, kus talvel pidevalt lund ära lükatakse, sest lumekiht kaitseb torustikku liigse külmumise eest. Samuti ei soovitada torustikku paigutada kõva kattega teede ja platside alla.

Miks ei tohi paigaldada lühemat maakollektorit? Põhjuseks on see, et kui maapinnast ammutada rohkem energiat kui suvel taastub, siis võib tekkida igikelts – kestvalt külmunud maa. See mõjub halvasti taimestikule ja ühel heal päeval ei saa enam maapinnast maja kütmiseks energiat. Piisavalt pikk kollektor kindlustab pikas perspektiivis küttesüsteemi efektiivse töötamise.

Õnneks ei võta maja sees asuv soojuspump eriti palju ruumi. See on kõigest tavalise külmkapi suurune, kuid tuleb arvestada sellega, et pump töötab mõõduka helitugevusega ~55 detsibelli. See võrdub tavalise vestluse valjuse heliga, ning seetõttu kuulub pump reeglina eraldi ruumi – kas tehnoruumi, või tööruumi, mis on kindlasti magamistubadest kaugemal.

Kui maapinnast ammutada rohkem energiat kui suvel taastub, siis võib tekkida igikelts – kestvalt külmunud maa.

Maakütte tasuvusajast ja efektiivsusest 

Maakütte tasuvusaeg sõltub küttesüsteemi efektiivsusest. Järgmisena toome välja faktorid, mis efektiivsust mõjutavad.

Esiteks on maaküte parim lahendus sellistele majadele, kus köetav pind on suur. Mida suurem on köetav pind, seda lühem on tasuvusaeg.

Teine faktor, mis oluliselt tõhusust mõjutab, on maja sees kasutatav küttesüsteem.

Kõige paremini sobib maaküttega kokku vesiküttesüsteem ehk radiaatorid ja vesipõrandaküte. Eriti tõhus on betoonvaluga vesipõrandaküte, sest seal ei pea olema küttesüsteemi temperatuur eriti kõrge – ainult 35-40 kraadi. Mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seda tõhusam on maaküte.

Kolmandaks mõjutab maakütte kasutegurit pinnas. Kõige parem on niiske ja kergelt kruusane maa, kõige ebasobivam on kuiv ja liivane. Küsi kindlasti maakütte spetsialisti käest, kas sinu krundi pinnas on sobilik.

Viimaks tuletab Ackliima.eu meelde, et uue maja puhul tuleks maaküttesüsteem paigaldada enne krundi haljastustöid, sest krunt tuleb ju torustiku paigaldamiseks kopaga lahti kaevata. Õigesti paigaldatud maakollektor ei mõjuta üldjuhul taimede kasvu ega ökoloogilisi tingimusi negatiivselt, kuid on olemas ümbritseva pinnase suhtes ülitundlikke puuliike, näiteks kuused.

Võimalusel tasub kollektor paigaldada vanadest puudest eemale. Kui paigaldamine on korrektselt tehtud, siis torustiku vahetamist karta ei tasu, sest selle eluiga võib olla kuni 100 aastat. Ainuke asi, mis üldjuhul maakollektori vahetamist tingib, on vähese ettevaatlikkusega tehtud kaevandustööd kollektori alal.

Maaküte on parim lahendus sellistele majadele, kus köetav pind on suur. Mida suurem on köetav pind, seda lühem on ka tasuvusaeg.

Alternatiivne lahendus – päikeseküte

Kuid mida teha siis, kui mõte madalamatest aastaringsetest küttekuludest meeldib, ent maakütte paigaldus tundub liiga suure projektina? Sel juhul tuleb appi päikeseküte – päikesepaneelide lisamine katustele on iga aastaga muutumas aina tavalisemaks vaatepildiks.

Ackliima.eu pakub terviklikke küttesüsteeme, sealhulgas ka maa- ja päikesekütte lahendusi.

Tegemist on reklaamartikliga! 

Kommentaarid