Avaleht Huvitav Marek Mühlbergi 9 nõuannet, mida pidada silmas oma esimest ettevõtet luues
Marek Mühlbergi 9 nõuannet, mida pidada silmas oma esimest ettevõtet luues
Huvitav
0

Marek Mühlbergi 9 nõuannet, mida pidada silmas oma esimest ettevõtet luues

0
Marek Mühlberg

Ettevõtlusega alustamine on Eestis väga lihtsaks tehtud. Avad ettevõtjaportaali, teed mõned klõpsud ja maksad riigilõivu. Kümmekond minutit ja paarsada eurot hiljem oledki seaduse silmis ettevõtja. Loomulikult ei piirdu mugavus pelgalt õiguskeskkonna ja infosüsteemidega.

Värskel ettevõtjal on võimalus saada nõu ja abi erinevatelt tugiorganisatsioonidelt, kogenud nõustajatelt ja kogukonnalt. Vahel pakutakse nõuannete kõrvale ka suupisteid või tuuakse kuulajate ette tõelisi staare. Seda kõike sageli ilma tasuta. Kõlab nagu unistus, eks?

Statistika väidab, et Eestis on enim iduettevõtteid elaniku kohta Euroopas. Ometi ei otsusta enamus inimesi ettevõtet luua. Miks see nii on? Ja mida võiks üldse silmas pidada ettevõtet luues? Selle kohta, kuidas ettevõtte edaspidine edu kindlustada, jagab nõuandeid Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia startup-ettevõtluse ja partnersuhete ekspert ja kutsekoolinoorte äriprogrammis “Samsung Digi Pass” õpilasi koolitanud Marek Mühlberg.

1.Ideed on harva unikaalsed ja see pole halb asi

Üks sagedasemaid põhjuseid, miks mitte ettevõtet luua, kõlab umbes selliselt: “Ma olen ettevõtte loomise peale mõelnud, aga mul ei ole praegu head ideed.” Samas kipuvad inimesed unustama, et kui elatakse samas linnas või riigis, siis kogetakse ka samu muresid ja rõõme. Seega on igati loomulik, et inimestel tekivad sarnased ideed, mille ümber äri ehitada.

Humoorikalt võiks küsida, et kui kesklinnas on juba üks kohvik, siis kas on mõtet teine juurde teha? Kui maailm nii toimiks, siis oleksidki meie ümber ainult monopolid. Konkurents on siiski hea asi, sest alati on võimalik teha midagi teistmoodi, paremini, soodsamalt või kiiremini. Selle asemel, et otsida kuldmuna geniaalse idee näol, võiks endalt küsida pisut teistsuguseid küsimusi.

2. Küsi endalt, miks sa seda teed? 

Esimese küsimusena tuleks alustaval ettevõtjal lahendada enda motivatsioon. See on oluline, sest maailmas pole juhti ega ettevõtjat, kes endale seda küsimust ei esitaks. Rasketel hetkedel lausa mitu korda päevas. Kui tead enda jaoks vastust, on lihtsam ületada tekkinud väljakutseid.

Võib-olla soovid sa elada paindlikuma graafiku alusel, rohkem reisida, paremini teenida või töötada kodus? Endale sobiva elustiili loomine on sage põhjus ettevõtlusega alustamiseks. Vahel juhtub aga nii, et sellist töökohta, mida tahaks pidada, pole veel loodud, mistõttu tuleb seda ise teha.


3. Millist probleemi sa lahendama asud?

Iga eduka äri aluseks on väärtuse pakkumine. Kõik, mida me pakume teenuste või toodete näol, peab olema kellegi jaoks väärtuslik. Siis ollakse selle eest nõus maksma. Väärtus tähendab omakorda seda, et me lahendame ära kellegi probleemi või teeme ta elu tajutavalt lihtsamaks.

Kui on teada, milliseid probleeme soovime lahendada ja kelle jaoks, siis tuleks leida ka vastus küsimusele “kuidas?” Kas me suudame oma kliendi probleemi lahendada teistmoodi, paremini või soodsamalt kui konkurendid?

Võiks ju arvata, et kui “plaan on koos” ja kõik küsimused vastuse saanud, siis on raske töö tehtud. Mitte päris. Tegelikult on iga meie oletus täpselt seda – oletus. Ja selleks, et saada aru, kas valisime õige sihtgrupi, õige probleemi ja õige lahenduse, tuleb meil potentsiaalse kliendiga suhelda. Iga saadud infokild võimaldab meil oma pakkumist paremaks muuta.

4. Õpi tundma oma ärivaldkonda

Väga vähe on neid inimesi, kes ongi “sündinud äri tegema.” Oluliselt rohkem on ettevõtjaid ja juhte, kes on töötanud erinevates ametites ning kogunud läbi selle teadmisi oma valdkonnast. Sisuliselt on nad lasknud kellelgi teisel ja kellegi teise raha eest end välja koolitada.

Sellisel viisil õppida on oluliselt soodsam kui oma raha eest riske võtta ja eksimuste eest maksta. Loomulikult võib oma valdkonda mitmel viisil tundma õppida. Läbi töö, läbi hariduse, läbi hobitegevuse. Siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Parem ettevalmistus suurendab edu saavutamise tõenäosust. Samas on inimesi, kes vajavad “tagumikutunnetust” ja tahavad kohe käed külge panna.


5. Üksi on raske ja liiga palju pole ka hea

Kui soovitakse ehitada midagi, mis on suurem iseendast, pole seda üldjuhul võimalik teha üksi. Selleks on vaja meeskonda. Meeskond ongi kõige suurem äride õnnestumise ja ebaõnnestumise põhjus. Kas me oskame teistega koostööd teha? Kas me oleme valinud enda kõrvale õiged inimesed?

Ka meeskonna suurus on oluline faktor. Meeskond algab kahest inimesest. Alustava ettevõtte puhul on viis inimest aga see piir, kust alates läheb olukord pisut keeruliseks. Olukorras, kus tuleb saavutada lühikese aja jooksul palju kokkuleppeid, on lihtsalt keeruline saavutada konsensust viie inimese vahel. Või proovida kõikide kalendreid klapitada. Suuremad meeskonnad ei ole alguses ilmtingimata halvad, aga lihtsalt edunäiteid on sellistel puhkudel vähem kui väiksemate tiimide puhul.

6. Jagage meeskonnas rollid ja vastutus

Alustava ettevõtte puhul on tavapärane, et alguses teevad kõik kõike. Samas ei ole see väga efektiivne ning mõne aja pärast tekib vajadus rollid selgemalt ära jagada. Siin on hea soovitus, et iga meeskonnaliige võiks vastutada ühe suure valdkonna eest (nt. arendus, turundus, müük jne). See samm tekitab rohkem läbipaistvust ja selguse, kas valdkond on juhitud või mitte. Samuti muutub töö planeerimine ja tulemuste mõõtmine ettevõtte asutajate jaoks lihtsamaks.

Lisaks rollide jagamisele on oluline aru saada, kas ja kui motiveeritud on meeskonnaliikmed. Kui palju nad on nõus ettevõtte nimel oma aega panustama? Seda on eriti oluline mõista just siis kui ettevõtet alustatakse põhitöö kõrvalt.

7. Vead on head

Alustav ettevõtja peab olema nõus tegema vigu. See on õppimise alus. Võimatu on alguses kõike teada ja õigesti teha. Seetõttu on mitmetes organisatsioonides olemas ka tagasisidevormid. Sealt saadakse infot selle kohta, mida võiks teha paremini. Järelikult on “asjades mitte kindel olemine” ja riskimine ettevõtluse tavapärased osad. Nendega kaasneb võimalus vigadest õppida.

Õnneks on ka Eestis hakatud aru saama, et “läbikukkunud ettevõtja” on väärtuslikum kui “kogemusteta juht.” Sarnaselt kõigi eraellu puutuvate suhetega ei pea ka ärisuhted olema igikestvad. Inimesed proovivad, eksivad ja lähevad eluga edasi. Et siis mõne aja pärast uuesti midagi muud proovida.

8. Ära pusi üksi, otsi abi

Alustavatele ettevõtetele pakutakse rohkelt tuge. Kõikidel haridustasemetel saab osa võtta tasuta ettevõtlusõppe programmidest, inkubaatorid ja kiirendid võtavad jooksvalt sisse uusi meeskondi ja pakuvad neile nõustamist. Toimub tasuta inspiratsiooniüritusi, arendusnädalavahetusi (hackathon), töötubasid, võrkumissündmusi, mentorsündmusi ja seminare.

Ja mis kõige olulisem, otsi võimalust saada osaks kogukonnast. On ilus ütlus, et “sa oled viie inimese keskmine, kellega sa kõige rohkem koos aega veedad.” See tähendab, et kui su ümber on ettevõtlikud ja tublid inimesed, siis on lihtsam ka oma asja ajada. Ühtlasi mõistab just see seltskond kõige paremini sinu võite, kaotusi ja läbielamisi. Suhtle nende uute sõpradega ja anna neile võimalus end aidata. Võimalusel aita ka ise teisi.

Kõige eelneva juures ära unusta talupojamõistust. Mitte kõigi inimeste nõuannetel pole samasugune kaal. Näiteks kui finantsnõu pakub keegi, kes ei suuda kuu lõpus ilma krediitkaardita läbi ajada, siis tuleks ehk kaaluda öeldu väärtust.

9. Naudi end ja oma ettevõtmist

Selle punkti alla pole ehk väga pikka kirjeldust vaja lisada, aga võib tõdeda, et oleme jõudnud ringiga tagasi algusesse. Küsi endalt, “miks ma seda teen?” Ettevõtja kirjutab ise enda jaoks reeglid. Siin soovikski alustavatele ettevõtjatele südamele panna, et nad ei unustaks seda, mis neil silma särama paneb ja naudiksid jätkuvalt seda väljakutset, mille nad enda jaoks ehitasid.

mm

Kommentaarid