1. Avaleht
  2. Nõuanded
  3. Kuidas valmistuda sügistormideks?
Kuidas valmistuda sügistormideks?

Kuidas valmistuda sügistormideks?

USA lõunaosariike ja Kesk-Ameerikat laastasid orkaanid, mis tippajal jätsid elektrita miljonid inimesed. Sügis on ka Eestis traditsiooniliselt tuuline ning just tugev tuul on elektrivõrgu suurim vaenlane. Kuid mida täpsemalt võivad tormituuled elektriliinidega teha ja kas võimalikeks ohtudeks saaks kuidagi valmistuda?

„Tugev tuul murrab puid. Kui need puud juhtuvad olema liinikoridoride läheduses, võivad need liinide peale langedes murda elektrimaste või katkestada liine,“ selgitas tugeva tuule mõjusid Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Jüri Klaassen.

Klaassen tõi välja, et üldiselt võib kriitiliseks tuule kiiruseks pidada 25 m/s: „Sellise tuule kiiruse juures on suur tõenäosus, et hakkavad juhtuma suurema mõjuga rikked. Palju mõjutab ka aastaaeg. Näiteks täies lehes puud kipuvad ka pisut vaiksema tuulega murduma, raagus puud kannatavad aga tugevamaid tuuleiile“.

Lisaks puudele võivad tormituulega elektriliinile saatuslikuks saada ka muud lahtised objektid. „Hea näide on viimasest augusti tormist, kus Rakvere kandis lendas plekk-katus liinidesse ja põhjustas rikke,“ lisas Klaassen.

Ta selgitas, et üldiselt on Elektrilevi jaoks ilmastikumõjude suhtes kõige kriitilisemad perioodid suviste äikesetormide aeg juulis-augustis ning sügistormide aeg oktoobris-novembris.

Mida teha, kui tuleb torm?

„Enne tormi saabumist tuleks valmis olla halvimaks – et mingil hetkel kaob elekter. Selleks tasuks täis laadida mobiiltelefonide akud ja võimalusel ka akupangad, välja otsida taskulamp ja küünlad. Varuda joogivett ja igaks juhuks valmis panna patareidega raadio,“ ütles Jüri Klaassen.

Aga kui torm on käes? „Kui majapidamisest kaob elekter, siis tasuks esmalt viis minutit oodata. Selle aja jooksul peaks kliendile Elektrilevi poolt tulema sõnum, mis teatab, et oleme katkestusest teadlikud ja anname ka teada prognoosaja, mille jooksul loodame ühenduse taastada.

Kui viie minuti jooksul aga sõnumit ei tule, siis tõenäoliselt ei ole me katkestusest teadlikud. Sellisel juhul tasuks helistada Elektrilevi rikketelefonil 1343,“ ütles Klaassen.

Ta lisas, et Elektrilevi saab automaatselt teada katkestusest juhul, kui katkestus hõlmab suuremat hulka kliente ja välja on lülitunud mõni liinilüliti telemehaaniliselt juhitavast alajaamast. Kui katkestus toimub aga näiteks madalpingevõrgu osas ja puudutab üht või üksikuid majapidamisi, siis ei pruugi info automaatselt Elektrilevini jõuda.

„Kui elekter on läinud ja meie oleme sellest teadlikud, siis võin kinnitada, et teeme kõik endast oleneva, et ühendus esimesel võimalusel taastada. Vajadusel rakendame töösse lisabrigaade ja tegutseme ööpäev läbi,“ lisas Klaassen. „Kui prognoos on kehvem, siis tasub joogi- ja toiduvarusid säästlikult tarbida ning toidu riknemise vältimiseks külmkapi ust võimalikult harva avada“.

Liinile langenud puud võivad olla eluohtlikud

„Rikketelefonil tasuks helistada ka juhul, kui märkate kuskil liinile langenud puid või katkenud liine. Nendest teadetest on meile palju abi,“ rääkis Klaassen. „Aga kindlasti tuleks püsida sellistel puhkudel ohutus kauguses. Katkenud liinid on väga ohtlikud, halvimal juhul võib liin pingestatud olla. See tähendab, et eluohtliku pinge all on ka maapind selle ümbruses. Ohutu kaugus sellise juhtumi korral on vähemalt 8 meetrit“.

Viimaste aastate jooksul on aga Elektrilevi võrgurikete hulk märgatavalt vähenenud. Üks selle peamisi põhjusi on ilmastikukindla võrgu arendamine. Ilmastikukindlamaks peetakse maa sees olevat elektrikaablit, aga ka kaetud õhuliini, mis tormidele paremini vastu peab.

Tänase seisuga on ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 82% ja keskpingevõrgus 37%.

Head Uudised GoodNews