KUIDAS KÄITUDA? Mida teha, kui on juhtunud liiklusõnnetus?

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Kui on juhtunud liiklusõnnetus:

• peatu võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülita sisse ohutuled koos ääretuledega; ohutulede puudumisel või kui sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk;
• kui kannatanu(d) vajavad abi, siis teata 112. Peale abi kutsumist anna vigastatutele esmaabi. Kui sa ei ole esmaabi andmist õppinud, siis on soovitatav ka esmaabi vajadus päästeametiga kooskõlastada;
• tee kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu ja õnnetuse tagajärjed ei muutuks raskemaks;
• sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed;
• kirjuta üles pealtnägijate nimed ja aadressid;
• esita liiklusõnnetuses osalenu nõudel soovitud dokumendid;
• ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juhid tarvitada alkoholi, narkootikume või psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal;
• liiklusõnnetuse vormistamisel ja asjaolude selgitamisel ole viisakas ja püüa jääda rahulikuks.

Teata häirekeskuse telefonil 112 kui:

• liiklusõnnetuses on kannatanuid, kes vajavad meditsiinilist abi;
• inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, kuid õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) ei ole vastutuse küsimuses ühel meelel;
• vigastatuid ei olnud, kuid edasist liiklejate või keskkonna ohutust ei suudeta iseseisvalt tagada;
• on toimunud kokkupõrge suurulukiga jahiseaduse mõttes (keskkonnaministri 09.10.2002.a määrus nr 59 – Jahiulukite loetelu). Suurulukid on hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits.

Teata liikluskindlustusandjale liiklusõnnetusest, kui:

• inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud ja õnnetuses osalenud juhid või juht ja kannatanud on juhtumi põhjuseid hinnates ühel meelel, sõidukite ja juhtide dokumendid on korras, sõidukijuhid ja jalakäija(d) on kained;
• õnnetuses osalenud juhid ja jalakäija(d) on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja selle alla kirjutanud.

Liiklusõnnetuse vormistamiseks on soovitatav kasutada blanketti “Teade liiklusõnnetusest”. Kui blankett on korrektselt täidetud, on kindel, et kõik olulised andmed on kirjas. Niisugune vorm on kasutusel kogu Euroopas, mistõttu see lihtsustab liiklusõnnetuse vormistamist, kui osapooled on pärit eri maadest. Blanketi saab enamasti hankida kindlustusandjatelt või bensiinijaamadest.

Enam kui kahe osalejaga liiklusõnnetuse korral täidetakse mitu komplekti vormist “Teade liiklusõnnetusest”.

NB! Alati on mõistlik üles märkida võimalikud tunnistajad (nende nimed ning kontaktandmed).

Juhul kui blanketti pole, vormistatakse juhtum tavalisel paberil, millel peavad olema:

• liiklusõnnetuse toimumise kellaaeg, kuupäev ja täpne koht;
• sõidukiomanike andmed (nimi, aadress, telefon);
• sõidukijuhtide andmed (nimi, aadress, telefon, juhiloa nr);
• liiklusõnnetuses osalenud sõidukite registriandmed (mark, mudel, registreerimismärk);
• liiklusõnnetuses osalenud jalakäija(te) andmed (nimi, aadress, telefon, e-aadress);
• võimalike tunnistajate andmed;
• liiklusõnnetuse lühikirjeldus ja skeem koos sõidukite asukoha ja liikumistrajektooridega;
• osaliste allkirjad, sh kirje selle kohta, kes vastutab liikluskahju põhjustamise eest.

Millisele liikluskindlustusandjale teatada?

• kannatanu (ka jalakäijast või jalgratturist kannatanu) peab esimesel võimalusel isiklikult või esindaja kaudu teatama liiklusõnnetusest mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Asjaajamise kiirendamiseks on siiski mõistlik pöörduda liikluskahju põhjustaja kindlustusandja poole;
• liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik peab liiklusõnnetusest teatama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust, oma kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Sama aja jooksul tuleb esitada kirjalik seletus toimunu kohta ning ülevaatuseks liiklusõnnetuses osalenud sõiduk (selle kohustuse täitmata jätmise korral on kindlustusandjal õigus esitada kahju põhjustajale tagasinõue 30%, kuid mitte rohkem kui 450 eurot kannatanule makstud hüvitisest). Sõiduk tuleb esitada võimalikult liiklusõnnetusejärgses seisus;
• kui liiklusõnnetuses osalenud isik ei tea, kas ta on liikluskahju põhjustaja või kannatanu, peab ta kindlustusandjat informeerima nagu kahju tekitanud isik;
• jalakäijale ja jalgratturile hüvitatakse kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekitatud kahju ka juhul, kui sõidukijuht ei ole vastutav tekitatud kahju eest.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet