Eestis oli välisturistide arv kolmandat aastat järjest rekordiline
Eesti majutusettevõtetes ööbis 2012. aastal 1,87 miljonit välisturisti. Võrreldes 2011. aastaga kasvas välisturistide arv 65 600 võrra ehk 3,6%. Välisturistide poolt veedetud ööde arv kasvas Statistikaameti andmetel 2% 3,82 miljonini.
Kasvu jätkumine 2012. aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest sissetulevas turismis uut rekordtulemust. Nii 2010. kui ka 2011. aastal kasvasid välisturistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes eelneva aastaga võrreldes 17%.
„Läinud aasta ja eriti selle esimese poole häid tulemusi mõjutasid paljuski samad tegurid, mis aitasid kaasa kasvule 2011. aastal – näiteks lennuühenduste lisandumine, kultuuripealinna meediakajastuste jätkuv mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning üldise kasvutrendi jätkumine Euroopa turismis,“ selgitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Pingutame ühiselt ka tänavuse aasta kasvu ootuses ja vajalik on kogu turismisektori ühine pingutus nii rahas, ajas kui oskustes,“ lisas Mutso.
Ka Eesti tulu välisturismist oli rekordiline. Turismiteenuste eksport oli Eesti Panga andmetel 2012. aastal 1,24 miljardit eurot. Võrreldes varaseima parima tulemusega 2011. aastast kasvas see 2,7% ehk 32 miljoni euro võrra.
– Reisiteenuste eksport, ehk väliskülastajate kulutused Eestis, moodustas sellest 950 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2011. aastaga 6%.
– Reisijateveo eksport, ehk väliskülastajate maksed Eesti transpordifirmadele, moodustas 2012. aastal 286 miljonit eurot. Võrreldes 2011. aastaga vähenes see 6,6%, sealhulgas vähenesid maksed laevafirmadele 1,4% ja maksed lennufirmadele 31%.
Turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis oli 2012. aastal 7,4%.
2012. aastal, nagu ka aasta varem, kasvas ülekaalukalt kõige rohkem Venemaa turistide ja nende ööbimiste arv. See on seotud nende välisreiside üldise tugeva kasvutrendi jätkumisega ning Eesti era- ja avaliku sektori aktiivse turismiturundusega Venemaal. Oluliselt aitas kasvule kaasa ka transpordiühenduste lisandumine. Venemaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 266 192, tulemus ületas 2011. aasta rekordilist näitajat 31% ehk 62 988 võrra. Nagu ka eelneval aastal, lisandus Vene turistide ööbimisi tunduvalt peaaegu kõigis Eesti maakondades. Kuna turism Venemaalt on aastaid kasvanud tunduvalt kiiremini kui välisturism tervikuna, on Venemaa osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientuuri seas aasta-aastalt kasvanud.
Läbi aegade madalaim oli Venemaa osatähtsus välisturistide ööbimistest 1997. aasta 2,0%, kust see on järk-järgult kasvanud juba 15,5%-ni 2012. aastal.
Suurima osatähtsusega riigist Soomest saabunud turiste oli majutusasutustes 2012. aastal 829 225 ehk 1,4% vähem kui eelneval aastal. Nõudluse vähenemisele võis kaasa aidata majutusteenuste hinnatõus, sest majandusolukorra paranemise ja nõudluse kasvu mõjul tõusid majutusteenuste hinnad 2012. aastal uuesti peaaegu kriisieelsele tasemele. Soome turistide neljas suurema osatähtsusega sihtkohas, so Tallinnas, Pärnus, Saare ja Lääne maakonnas, nende ööbimiste arv vähenes. Viimatinimetatud kolmes Lääne-Eesti sihtkohas eelnes sellele väike langus ka 2011. aastal. Tallinnas aga eelnes kaks tõusuaastat, millega võrreldes oli 2012. aasta langus marginaalne (-1%). Absoluutarvudes kasvas Soome turistide ööbimiste arv kõige rohkem Harjumaal. Tartus jõudis nende ööbimiste arv teist aastat järjest uue kõrgtasemeni, lisaks Tartule kasvas nende ööbimiste arv ka mujal Lõuna-Eestis.
Tervikuna kahanes Soome turu osatähtsus sissetulevas turismis siiski rekordiliselt madalale, 2012. aastal moodustasid nende ööbimised 43% kõigist majutusettevõtetes veedetud välisturistide ööbimistest võrreldes näiteks tipptasemega 67% 1999. aastal.
Turism tähtsuselt kolmandalt välisturult Saksamaalt kasvas kolmandat aastat järjest ning jõudis uue rekordtasemeni. 111 251 ööbimist ületas 2011. aasta näitajat 7% ehk 7700 turisti võrra. Absoluutarvudes lisandus kõige rohkem Saksa turistide ööbimisi Tallinnas, kus neid lisandus ka 2011. aastal ülekaalukalt kõige rohkem. Suuremat kasvu näitasid veel nende tähtsuselt teine sihtkoht Tartu ning mõnevõrra väiksema osatähtsusega sihtkohtadest näiteks Harju ja Lääne-Viru maakond.
Ka Läti turistide ja nende ööbimiste arv Eestis saavutas uue rekordi. Läti turiste saabus 100 638, see näitaja ületas 2011. aasta seni parimat tulemust 18% ehk 15 409 võrra. Läti turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis Eesti sihtkohtades, seejuures paljudes neist jõuti uue tipptasemeni. Absoluutarvudes suurim oli Läti turistide ööbimiste kasv Tartus. Nii Tartu linnas kui ka maakonnas ületas nende arv tunduvalt varasemaid aastaid, mis tuleneb Tartus 2011. aastal avatud uute turismiobjektide atraktiivsusest. Läti turistide arv saavutas uued tipptasemed ka Tallinnas ning Pärnus.
Suurema osatähtsusega välisturgudest vähenes 2012. aastal turism Rootsist ja Suurbritanniast. Mõlema riigi puhul eelnes sellele kasv 2011. aastal. Kuigi rootslaste välisreiside arv 2012. aastal veidi kasvas, vähenesid nende ööbimised ka Lätis, Leedus ja Soomes. Turistide arv Suurbritanniast 2011. aastal kahekordistus võrreldes 2010. aastaga, seda tänu suure hulga uute lennuühenduste lisandumisele. 2012. aasta jooksul aga osa nendest ühendustest suleti, mistõttu ka turistide arv vähenes.
Väiksema osatähtsusega sihtturgudest kasvas märkimisväärselt turism Ameerika Ühendriikidest – majutatute arv kasvas 24%, jõudes 29 601-ni. Ameeriklaste reisid näitasid tugevat kasvutrendi peaaegu kõigis Euroopa riikides.
