Eesti mägironijad lähevad Ida-Karakorami mäestikku vallutama
Eesti mägironijad lähevad 35-päevasele ekspeditsioonile Ida-Karakorami mäestikku, et teha esmatõusud kahele mäetipule. Üle aastate toimuva ekspeditsiooniga üritatakse lüüa eestlaste esmatõusude kõrgusrekord ning anda uutele tippudele ka väärikad nimed.
Ekspeditsiooni liikme Priit Joosu sõnul on senised kõrgeimad Eesti alpinistide tehtud esmatõusud Pamiiris asuvad 6258 meetrine “Tartu Ülikool 350” ning 6277 meetrine J. F. Parrot.
“Seekordse ekspeditsiooni eesmärk on võtta vähemalt kaks uut mäetippu, mis oleks eestlaste senistest esmatõusudest kõrgemad. Sellisel tasemel mägironimine on ettearvamatu, aga edu korral antakse ühele tipule riigi sünnipäeva auks nimi “EW 100” ning teisele ekspeditsiooni toetaja, Eesti ühe suurema tarkvarafirma järgi “Helmes”, mis on vana ja ilusa eestikeelse kõlaga sõna,” rääkis Joosu.
Seekordse ekspeditsiooni eesmärk on võtta vähemalt kaks uut mäetippu, mis oleks eestlaste senistest esmatõusudest kõrgemad.
Joosu kinnitusel tehakse väga tõsine katse viia Eesti lipp tippudele, mille kohta puudub maailmas täpsem teave. “Eestlased pole tõsiste esmatõusudeni aastaid jõudnud ja selliseid tippe pole enam maailmas ka palju järgi,” rääkis Joosu.
Valitud tipud asuvad India, Hiina ja Pakistani riigipiiride läheduses.
“Just piiride läheduse tõttu on alpinism olnud Ida-Karakoramis keelatud. Piiranguid on viimase kümne aasta jooksul järk-järgult lõdvendatud, mistõttu on ekspeditsioonide korraldamine võimalik. Kasutame selle ainulaadset võimaluse ära, et uurida inimtegevusest puutumatut mägede süsteemi ja teha esmatõuse,” ütles Joosu.
Kasutame selle ainulaadset võimaluse ära, et uurida inimtegevusest puutumatut mägede süsteemi ja teha esmatõuse.
Mägironija sõnul on meeskonnaga asustuse piirini kaasas ka India sideohvitser ja kandjad, kuid lõpuni lähevad ainult eestlased. Militaartsoonist tingitult pole ekspeditsioonil lubatud kaasa võtta isegi satelliittelefoni.
Väljavalitud tipud asuvad Nubra ja Shyok jõgede vahel Edela Shukpa Kungchang liustiku läheduses ning nende kõrgus on üle 6500 meetri. “Ühest teelejäävast kurust edasi pole 60 kilomeetri raadiuses keegi käinud ning me ei tea, mis iseloomuga liustikud ja mäed meid ootavad. Kurust endastki on ka vaid üks pilt,” kirjeldas Joosu eesootavat seiklust.
Ühest teelejäävast kurust edasi pole 60 kilomeetri raadiuses keegi käinud ning me ei tea, mis iseloomuga liustikud ja mäed meid ootavad – kurust on ainult üks pilt.
Eesti mägironijate grupp koosneb seitsmest kogenud alpinistist, kes kõik on tõusnud üle 7000-meetristele tippudele või roninud väga raske kategooria alpimarsruutidel.
Iga meeskonna liige kannab seljas 30 kilo varustust. “Oleme ekspeditsiooniks läbi aastate treeninud. Suusatasime, sõitsime ratast, tegime üldfüüsilist- ja ronimistreeningut, jooksime autokumme järel vedades kümneid kilomeetreid. Oluline on ka vaimne trenn – kui tahe on olemas, siis on kõik võimalik,” rääkis Joosu.
Kui tahe on olemas, siis on kõik võimalik.
Ekspeditsioon stardib Tallinnast 4. juulil ning kestab kokku 35 päeva.
Vaata rohkem infot SIIT või facebookist!
