Avaleht Reis&Puhkus Avasta Vormsi
Avasta Vormsi

Avasta Vormsi

Vormsi on päikeseline, salapärane ja külalislahke saar, mis pakub oma puutumatu loodusega rohket avastamisrõõmu igal aastaajal.

Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis (93 km2), kuuludes Lääne maakonda ja moodustades iseseisva Vormsi valla. Mandrist lahutab Vormsit kitsas veeriba – Voosi kurk ja Hiiumaast laiem Hari kurk.

 

Rannarootslaste asula

Ajalooliselt on Vormsi üks põnev paik. Vormsil elas enne Teist maailmasõda umbes 2500 inimest, enamik neist rannarootslased.

Läbi aastasadade säilitasid nad oma algupärase murdekeele ning elulaadis säilinud külakogukonna sugemed. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil koos Rootsi tagasi mindi. Rannarootslased elasid Vormsil ligikaudu 700 aastat.

Islandi viiking Orm

Vormsi rannarootsi minevikust annavad tunnistust Püha Olavi kirik ja kalmistu rõngasristid ning saare võõrakõlalised kohanimed. Vormsi nimi on Skandinaavia päritolu. Arvatakse, et saarele andis nime Islandi viiking Orm (Madu). Mereröövel Ormi järgi on rootslased saart ikka Ormsöks kutsunud.

Teise maailmasõja eel elas Vormsil enam kui 2500 inimest, kellest enamus olid rannarootslased. Tihedast asustusest annavad nüüd tunnistust vaid kevaditi võsametsas õitsevad sirelid ja siin-seal umbrohtu kasvanud elumajade vundamendid.

1.jaanuari 2013.a seisuga  on saarel 407 elanikku. Peamiseks tegevusalaks on turism, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük.

 

Aktiivne puhkaja ei pea saarel pettuma

Põnevaid lõõgastumisvõimalusi pakuvad Vormsil mitmed majutusasutused ja ettevõtted.

Uuri lähemalt siit:

Telkimine

Telkimine Vormsi valla territooriumil on lubatud ainult selleks ette nähtud kohtades. Saarel on olemas kaks avalikku telkimisplatsi: Borrbys ja Svibys. Väikese tasu eest saab telkida Rumpo küla alguses oleval telkimisplatsil ja Rälby poolsaarel. Telkimisplatsi haldajatelt on võimalik osta erinevaid lisateenuseid. Telkimiskohti pakuvad saarel tegutsevad majutusettevõtted.

Vaatamisväärsused Vormsil

Püha Olavi kirik

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis. Pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailma sõja lõpus, seisis Hullo külas asuv kirik pikalt tühjana. Kirik taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.

Vaata kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning uuri kooriruumi laes vanu laemaalinguid. Vormsi Püha Olavi kiriku eripära on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all. Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi,  kus olla asunud häbipost.

CopterCam OÜ aeropanoraam Vormsi kirikust http://www.estonia360.ee/vormsi_hullo/

Maailma suurim rõngasristide kogu

Vormsil asub maailma suurim rõngasristide kogu. Rõngasriste hakati saarel kasutama 17. sajandil. Vanim säilinud rist on 1743. aastast, noorim 1923-ndast.

Kõik ristid on talupoegade endi valmistatud. Paljud rõngasristid on selge kirjaga, kuid paljud on algelise töötlusega ja nendel esineb palju keelevigu. Sageli esineb ristidel küla nimesid, vahel ka talu nimesid, kuid peaaegu alati peremärgid. Rõngasristidel on sageli mitu aastaarvu, mis kõik näitavad surmadaatumeid. Nähtavasti märgiti surmadaatum vanale pereristile siis, kui hauale paigaldatud puurist ära oli pehkinud. Rõngasristide inventeerimist alustas 1977. aastal kunstiministeerium.

Vabadussõja ausammas kiriku juures

Kirikuaia sissekäigu juures näeb 2. juunil 1929. aasta püstitatud Vabadussõja mälestussammast. See on üks väheseid mälestusmärke, mis nõukogude ajal püsima jäi. Ausammas on kohalikust raudkivist ning sellele on kantud 1919. aastal Vabadussõjas langenud kolme vormsilase nimed: J. Liljebäck, H. Timmerman ja L. Sträng

Missionär Österblomi mälestuskivi

Kirikuaia lõunaosas asub 1936. aastal missionär Lars Johan Österblomile pühendatud mälestussammas. Österblom saabus Vormsile 1873. aastal. 13 aasta jooksul, jättis ta rahva harimisse, kasvatusse ning ellu märgatavad jäljed. Ta asutas kolm kooli ja mitmeid palvemaju. 1887. aastal oli Österblom sunnitud saarelt lahkuma.

Rannarootslaste eestvõitleja Hans Pöhli mälestuskivi

Hullo külas asub Hans Pöhlile püstitatud mälestuskivi. Pöhl oli eestirootslaste esimesi haritlasi ja rahvuslikke äratajaid. Ta oli 1920-ndatel Eesti rootslaste esindaja Eesti Vabariigi valitsuses ning ühtlasi õpetaja nii Noarootsis kui Tallinnas.

Õigeusu kirik Hullos

Vene Õigeusu kirik ehitati Hullosse 1889. aastal ning tegutses kõigest 35-40 aastat. Juba 1937 olid jumalateenistused kirikus lõppenud ja kivikiriku aknad laudadega kinni löödud. 1938. aastal oli koguduses 7 hinge.

Kolhoosi ajal kasutati kirikut laona ja praegu asub see koristamata lagunev kirik töökoja territooriumil.

Parunikivi

Vormsi viimase paruni Otto Friedrick Fromhold von Stackelbergi mälestuskivi  ehk  Parunikivi
asub Hullo külas pisut metsa sees. Kivi ümbermõõt on 20,6 m ja kõrgus 2,4 m ning maht 40 m3 (H. Viiding, 1986)

Seltsimaja juurest suurelt teelt osutab sellele ka vastav viit.

Rahvajuttude kohaselt  olevat Vormsi viimane parun armastanud selle kivi juurde jalutuskäike teha. Kivile on raiutud
tekst: „ Isale,  armastavatelt poegadelt“.

Prästvike järv

Vormsi saare keskosas asub Prästvike järv.

See on kunagine merelaguun, mis on praeguseks suures osas roogu kasvanud. Järv on säilitanud oma tähtsuse rannikumere kalade koelmu- ja turgutusalana. Järve linnustik on arvukas ja mitmekesine. Vaiksetel kevadõhtutel võib siin
kuulda häälitsemas hüüpi (Botaurus stellaris).

Järve põhjaosas avanevad arvukad allikad, neist suurim on Suur- ehk Ohvriallikas.

Matkarada viib järve põhjakaldal asuva vaatlustorni juurde. Metsaservas vaatlustorni lähedal asub omapärane Lubjakünka allikas. Selle  ümber aga on kujunenud lubjarikkad allikalised niidud, kus kasvab erinevaid käpaliste liike.

Suurallikas

Suurim Prästviigi järve põhjaosa ümbruses avanevatest arvukatest allikatest. Allika suvine vooluhulk on 10 liitrit sekundis ja ta moodustab ligi poole meetri sügavuse järviku. Suurallikast viidi omal ajal mõisale vett.

Suuremõisa Hollandi tüüpi tuuliku varemed

Suuremõisa külas asuvad Hollandi tüüpi tuuliku varemed. Säilinud on tüvikoonusekujuline kivimüüritis, mis seestpoolt tugistatud hilisema sisselaotud ringmüüritisega. Ehitusaeg arvatavasti 18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus.

Suuremõisa mõisakompleksi varemed

1604. aastal Vormsi saarele rajatud Suuremõisa esimene omanik oli Magnus Brümmer. Sellest ka küla rootsikeelne kohanimi Magnushof.

Alates 1620. aastatest kuulus mõis tollastele Haapsalu linna omanikele de la Gardie aadliperekonnale. 1691. aastal võõrandati mõis Rootsi riigi omandisse. Alates 1894. aastast kuulus mõis riigile ja seal asus tütarlaste sanatoorium.

1920-30. aastatel seisis mõisa peahoone kasutuseta ning lammutati. Hoonest on säilinud väike varemeteküngas koos mõne müürijupiga. Ka enamik kõrvalhooneid on hävinud või varemeis. Tervena, kuid ümberehitatuna, on säilinud vaid viinavabrik ja osa karjakastellist. Alles on ka suur park.

Huitbergi paekühm

Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustes on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad.

Saxby majakas

Saxby majakas ehk Vormsi tuletorn ehitati 1864 aastal. See oli esimene Gordoni süsteemi malmtuletorn Eestis (Luige, 1982). Saxby tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatisi.

Saxby rand

Saare lääneosas asub paepaljandi ja saare siseossa ulatuvate klibust rannavallidega Saxby rand, pakkudes maastikulist silmailu ja geoloogilist avastamisrõõmu.

Siin avanev Vormsi lademe lubjakivi peidab endas rikkalikult kivistisi. 1864. a. ehitatud majaka juures on näha, kuidas meri randa lõhub, klibuvallidel võib jälgida taimestiku kujunemisjärke.

Vargstein ehk Hundikivi

Kersleti küla lähedal metsas asuva Hundikivi ümbermõõt on 18,7 m ja kõrgus 2,5 m. Nelinurkse p?hiplaaniga, tasase laega lapik rahn on kohati kaetud samblikega. Kivi läbib suur horisontaalne l?he.

Smen

Smen ehk sepakivi on suurim saare siseosa rändrahnudest.

Kivi asub Borrby küla Knutersi talu endisel heinamaal ja on 22,6 m ümbermõõduga ja 4,2 m kõrgune. Järskude külgedega alasit meenutav tahukakujuline rabakivigraniidist rahn. Lagi on kaldtasane, mis laskub edelasse. Kivil kasvab rohkesti samblikke. Rahnu kirdeosa on jäänud peaaegu maapinnale, kaguosa istub arvatavasti kuni 1,5 m sügavuselt maa sees.

Rahvajutu järgi olevat rahnu otsas päästnud end mõned talupojad tatarlaste rüüsteretkede ajal 1575 keeva veega ja kivide loopimisega.

Rälby Baptistikoguduse maja

Vormsi saar on Eesti vabakogudusliku liikumise üks lähtekohti. 1873. aastal saabus Vormsile Rootsi Evangeelse Aliansi misjonär Lars Johan Österblom.

Tolleagset Vormsi elu kirjeldati järgmiselt: „Inimesed elasid hurtsikutes. Majadel polnud korstnaid. Kohalikku elu iseloomustas joomine ja kaklused viina pärast.” Österblomi tegevuse tulemusel algas saarel vaimulik ärkamine. Rajati esimene kool, suitsutaredest said suurte akendega elamud. Kõrtside asemele kerkisid palvemajad.

Ärkamise tulemus on ka Vormsi Rälby palvemaja, kus on teenistusi peetud järjepidevalt 1905. aastast.

Rälby tuulik

Rälby tuulik asub Vormsi saare põhjaosas, ringtee ääres,– veidi enam kui kilomeetri kaugusel Rälby lahest. Rälbyt peeti kunagi Vormsi üheks uhkemaks külaks. Tuulik on suviti kõigile avatud, seal saab osta käsitööd ja tutvuda tuuliku hingeeluga.

Diby poolsaar

Diby poolsaar on rikas haruldaste ja kaitsealuste käpaliste poolest. Hõredas loometsas kasvavad kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus)  ja valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), poolsaare ida- ja lääneosa lubjarikastel rannaniitudel  aga  kärbesõis (Ophrys insectifera), harilik muguljuur (Herminium monorchis), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) jt.

Alale annavad maastikulise omapära karstiilmeline pinnas ja jändrikud rabamände meenutavad puud. Poolsaarel
asuv madal roostunud Diby järv on sookurgede (Grus grus)  rändeaegne peatuspaik.

Norrby majakas

Norrby alumine ja ülemine majakas, mis asuvad saare idaosas, on ehitatud 1935. aastal raudbetoonist. Norrby ülemine tuletorn on enne II maailmasõda ehitatud tornidest suurim, selle läbimõõt 3 ja ehituskõrgus 34 meetrit.

Alumise tuletorni kõrgus on 22 meetrit ja läbimõõt 2 meetrit.

Kirikukivi

Rändrahn Norrby külas. Kivi pikkus on 7,8 m, laius 7,3 m, kõrgus 5,6 m, ümbermõõt 25-30 m. Kivi on rabakivigraniidist ja asub Kerkgrunne saare põhjaservas rannavees ning on hõlpsasti leitav. Kivi jääb Väinamere hoiualale. Iseloomulik tunnus on rahnu idaosas 1851. aasta veeseisu märkiv kriips.

Kivi kasutas vanasti pesapaigana üks kotkas  (Eibefolke, 1851), seepärast ka nimetus Eernstain ehk kotkakivi.

Sviby Talumuuseum

Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu koos kõige seal leiduvaga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Muuhulgas võib siit leida maitsekalt renoveeritud rookatustega hooneid, fotonäitusi ja suurt hulka tarbeesemeid. Lisaks toimib ka traditsiooniline suitsusaun, mis on uuesti üles ehitatud.

Vormsi Talumuuseum (Pearsgården) asub Sviby külas, 1 km sadamast Hullo suunas. Vaata kodulehte

Vormsi rannad

Vormsi rannad on üsna eriilmelised – klibust põhjarannikut uhub avameri, vesi on seal jahedam ning läheb ruttu sügavaks.
Lõunarannad on küll madalamad, kuid nende kaldad on sarnaselt saare idaosaga sageli roostunud. Liivaseid randu leidub vaid Hullo ja Rumpo külade all.

Kommentaarid